Fermenteerimise kõrvalsaaduseid sisaldavad maheväetised ja nende põhjustatud tomatitaimede võimalikud kasvuhäired on andnud kõneainet koduaednikele ja olnud arutelude teemaks suunamudijate seas ning meedias.
Toodete kasutatavus, ohutus ja kvaliteet on meile üliolulised ja soovime, et taimede eest hoolitsemine oleks meie toodete abil lihtne. Järgime kõiki Euroopa Liidu ja Toiduameti antud juhiseid ning eeskirju.
Meieni on jõudnud kolmanda isiku tellitud uuring, mille kohaselt leiti Kekkilä Looduslikust Taimeväetisest pestitsiidide jääke, mis on võinud põhjustada tomatitaimede kahjustumist. See testitulemus on vastuolus Kekkilä poolt varem tellitud laboriuuringutega.
Suhtume sellesse teemasse väga tõsiselt ja teeme praegu täiendavaid uuringuid, et meie Taimeväetise kõrge kvaliteet ja kasutatavus oleks tagatud.
Looduslikes toodetes on koostisosade sisalduse väikesed kõikumised loomulikud. Laboritestide abil kontrollime oma toodete koostisosade sisaldust ühtlase kvaliteedi tagamiseks.
Toote kasutamise vastavalt juhendile on täiesti ohutu.
Fermenteerimise kõrvalsaadused väetise toorainena – millega on tegemist?
Suhkru- ja kääritustööstuses tekkivad fermenteerimise kõrvalsaadused on erinevates tööstusharudes tavapärase tootmise käigus tekkivate taimset päritolu materjalide üldnimetus. Näiteks suhkru- ja pärmitööstuses tekib kõrvalsaadusi (raba), mida on juba aastaid kasutatud väetiste toorainena nende sisalduvate väärtuslike toitainete tõttu.
Fermenteerimise kõrvalsaaduste kasutamine väetises ei ole iseenesest problemaatiline. Aga kui see on tekkinud toorainest, nagu näiteks suhkrupeedist või -roost, mille kasvatamisel on kasutatud pestitsiide, on võimalik, et nende jäägid jõuavad lõpuks ka lõpptootesse. Väetisetootjad on viimasel ajal hakanud pöörama nimetatud probleemile tähelepanu. Mõnedest turul pakutavatest toodetest on leitud pestitsiidide jääke, näiteks aminopüraliidi ja klopüraliidi. Need mõlemad kuuluvad lubatud toimeainete hulka laialeheliste umbrohtude tõrjumisel ja on ka Soomes laialdaselt kasutusel näiteks rüpsi- ja rapsipõldudel.
Mis on aminopüraliid ja klopüraliid?
Need on tavapärases taimekasvatuses laialeheliste umbrohtude (nt. ohakas, harilik kesalill) tõrjumiseks laialdaselt kasutatavad taimekaitsevahendid, mida on kasutatud juba aastakümneid. Neid kasutatakse näiteks suhkrupeedi ja rüpsi kasvatamisel. Toidutööstuse kõrvalsaadustesse on võinud jääda väikesi klopüraliidi koguseid ja seda kaudu on võinud väikesi koguseid sattuda ka kõrvalsaadustest tehtud väetise toorainesse.
Mõned taimed, näiteks teatud tomatisordid, on väga tundlikud ka kõige väiksemate pestitsiidide jääkide koguste suhtes ja võivad reageerida nendele. Toodete kasutamine juhendile vastavalt on inimesele täiesti ohutu.
Milliseid riske peidavad endas ringmajanduse toorained ja mida tehakse toodete ohutuse tagamiseks?
Ringmajandus on globaalse jätkusuutlikkuse seisukohalt vältimatu. Me peame sellele tingimata kaasa aitama, kuid samas peame suutma ette näha ning välja töötada uurimismeetodeid riskide kõrvaldamiseks, et valmistatavad tooted oleksid ohutud ja tulemuslikud erinevatele kasutajatele. Läbipaistvus ja selged tootmisahelad on siin võtmepositsioonil.
Kekkilä väetised on ohutud
Kõik Kekkilä väetisetooted on õigel doseerimisel kasutamiseks sobivad ja ohutud. Selle tagamiseks ka tulevikus arendame katsemeetodeid, et suudaksime kõrvaldada erinevaid ringmajanduse toorainetega seotud riske võimalikult varakult. Sellisteks meetoditeks on näiteks toorainepartiide korrapärane laboritestimine ning erinevad kasvatuskatsed. Meil ei ole võimalik tagada, et toodetes poleks üldse saasteainete jääke, kuid tagame siiski selle, et kõik meie väetised vastavad väetiseseadusele ja on õigel doseerimisel kasutamiseks sobivad. Riskide minimeerimiseks valime hoolikalt väetise toorainete tarnijaid ja tootjariike. Näiteks oleme suutnud minimeerida Kekkilä Kanasõnnikus glüfosaadi jääkide kogused pärast varem kasutatud tooraine väljavahetamist GMO vaba söödaga toidetud kanade sõnniku vastu.
Uurime ja jälgime kvaliteeti
Analüüsime korrapäraselt kõiki looduslike vedelväetiste partiisid, mille tooraineks on fermenteerimise kõrvalsaadused. Uurime oma toodete ohutust pestitsiidide jääkide analüüsimisele spetsialiseerunud ettevõttevälises laboris ulatusliku katsemeetodiga, kus mõõdetakse 200 eri kemikaali sisaldust. Meie uuringute kohaselt on analüüside tulemused olnud alla 0,01 mg/kg kontsentreeritud vedelikust. Uus, kolmanda isiku tellitud uuring on andnud nendega võrreldes erinevaid tulemusi. Suhtume sellesse väga tõsiselt ja teeme praegu täiendavaid uuringuid.
Kasutades näiteks Kekkilä Looduslikku Taimeväetist, tuleb seda lahjendada vahekorras 10 ml kontsentraati 1 liitri vee kohta. Seega on väetise kasutusvalmis lahus 100-kordselt lahjendatud ning esialgse lahuse sisaldused on lahjenenud sajandikuni. See tähendab, et meie uuringute tase katab mainitud pestitsiidide jääkide sisaldust kuni tasemeni < 0,1 ľg/kg, mis lahjendatud lahuses on praktiliselt ka < 0,1 ľg/L.
Ärge väetage üleliia
Liigne väetamine suurendab kasvusubstraadi soolsust, mis omakorda raskendab taimel vee imendumist, komplitseerib toitainete saamist ja põhjustab taimedel kasvuhäireid. Tunnusmärgid on üsna sarnased pestitsiidijääkide kahjustustes kirjeldatuga. Väga harilik ja ehk sageli tõenäolinegi selgitus kasvuhäiretele on seega taimede liigne väetamine.
Lühidalt
- Kontrollime alati oma toodete kõrget kvaliteeti ja ohutust. Kasutame toodete kvaliteedi testimisel parimat võimalikku saadaval olevat analüütikat.
- Kõik Kekkilä väetisetooted on õigel doseerimisel kasutamiseks sobivad ja ohutud.
- Taimede kasvuhäireid põhjustavad mitmed tegurid, näiteks taimede kasvatustemperatuur ning väetise liigne doseerimine võimalike pestitsiidide jääkide asemel.
- Eriti oluline on vedelate maheväetiste õige doseerimine, sest nende toitained lahustuvad aeglaselt ja võivad suurendada kasvusubstraadi soolsust.
Kui sul on tekkinud küsimusi, võta julgelt ühendust.