Hea mulla omadused
Taimejuured kasvavad mullas, mis on neile kogu maailm. Muld peab pakkuma juurtele kõike eluks vajalikku. Juurte abil kinnitub taim tugevalt kasvusubstraadi sisse, sest varre kasvatamiseks päikesevalguse poole peab taim kindlalt oma kohal seisma. Mullast võtab taim juurtega eluks vajalikku vett ja toitaineid. Heas mullas kasvavad juured kiiresti tugevaks. See omakorda on eelduseks, et taime maapealsed osad kasvavad võimalikult hästi. Kasv algab juurtest ja hea juurestik toetab taime selle kasvuetapil.
Ruumi vee ja õhu jaoks
Heas mullas pääsevad vesi ja gaasid liikuma. Juured vajavad pidevalt hapnikku, mistõttu peab maapinnas toimuma gaaside vahetus. Mulla urbne teraline struktuur juhib vee juurte haardeulatusse, lastes liigsel veel allapoole valguda, et juured ei lämbuks ega mädaneks. Teisest küljest peab muld olema heade kapillaarsete omadustega, et vesi võiks liikuda ka ülespoole, juurte suunas. Kui on tõenäoline, et taim kuivab (nt amplitesse istutatud suvelilled), siis võib suurendada mulla veepidavust, segades sellesse niiskust hoidvaid tooraineid.
Toitainevaru kasvuks
Selleks et hästi kasvada, vajab taim õiges vahekorras mitmesuguseid toitaineid. Taimed saavad kasutada toitaineid üksnes siis, kui need on pinnasevedelikus lahustunud. Mineraalväetiste kasutamisel tagatakse, et mullas on soovitud koguses taimedele vajalikke toitaineid, kuid hooldusväetamise vajaduse vähendamiseks võib kasutada mitmesuguseid aegamisi lahustuvaid väetisi. Toitainete pidamisvõime on oluline omadus. Tegemist on mulla võimega siduda endaga lahustuvaid, nt väetisega kaasa tulevaid toitaineid, ja vabastada neid hiljem taimede kasutusse. Mulla happelisus peab taimeliigile sobima – enamik taimedest kasvab kõige paremini, kui mulla pH on umbes 6,5.
Muld on elus
Hea muld ei ole puutumatu, vaid elusorganism, milles toimuvad pidevalt füüsikalised, keemilised ja bioloogilised muutused. Bioloogiliselt aktiivne muld aitab taimel paremini näiteks kuivi perioode üle elada ja toimib eri tegurite põhjustatud keemiliste reaktsioonide puhvrina, vähendades taimele tekkivat stressi. Muld muudetakse bioloogiliselt aktiivseks mitmesuguste orgaaniliste toorainete, näiteks komposti abil. Kui lähemalt vaadata, siis hea muld ei ole täiesti ühetaolise struktuuriga, vaid selle osakesed on eri suurusega – see meeldib juurestikule.
Eri taimed nõuavad eri toitaineid jms, näiteks happelisust, mistõttu tuleb valida taimele just tema jaoks sobiv muld.
Haljastuse kasvusubstraadid
Haljastamisel, näiteks parkide või murualade rajamisel kasutatavad kasvusubstraadid erinevad märkimisväärselt tavatarbijatele mõeldud pakendatud toodetest. Haljastamisel kasutatakse ka kõige väiksemates kohtades sageli kümneid tonne mulda, mistõttu valmistatakse ja tarnitakse see lahtiselt autokoormas. Kuna murualad peavad taluma tihenemist, siis on kõige tähtsamad toorained mineraalained: liiv, peenliiv ja savi. Mineraalpinnase tera suuruste valiku abil saab anda mullale soovitud veepidamis- ja läbilaskmisvõime.