Traditsioonilisem viljapuu on õunapuu, kuid pirnid, kirsid, ploomid ja kreegid rõõmustavad samuti aia ilu- ja saagipuudena. Uuemad tulijad on eksootilised virsikud ja aprikoosid, mis sobivad soojematele kasvukohtadele ja maa lõunaosadesse.

Kevade saabudes algab viljapuude kauneim aeg. Valgete ja roosade pilvedena õitsevad viljapuud püüavad pilke ja panevad aedniku õnnest ohkama. Õitsemise ajal võib aednik vaid loota, et tolmeldavad kimalased ja mesilased tekitavad liiklusummikuid, et sügis tooks lisaks sügisvärvidele ka rikkaliku viljasaagi.

Vali viljapuu asukoht hoolikalt, sest istutatud puu jääb aastakümneteks.

Viljapuu kasvukoht

Viljapuud kasvavad hästi soojas ja valgusküllases kasvukohas. Lõuna- või läänepoolne nõlv on ideaalne, kuna puud saavad sooje päikesekiiri ja kaitset külmade põhjatuulte eest. Istuta uued viljapuud sobivasse Kekkilä Puude- ja põõsasmulda või paranda kasvualust vähemalt 70cm sügavuselt uue Kekkilä Aiamullaga. Sega kasvualus kokku pool uuest mullast ja pool kaevatud aluspinnasest ning lisa Kekkilä Granuleeritud Aialupja ja Mahe Marjaväetist. Muld peaks olema vett läbilaskev ja kohev. Pehmesse mulda on juurtel lihtsam juurduda kui kõvasse ja tihenenud mulda.

Koduaeda istutatakse viljapuid saagikuse ja dekoratiivse väärtuse eesmärgil. Puu istutuskaugust mõjutavad lisaks liigile ja sordile ka lõikamisviis. Koduaia dekoratiivsete viljapuude istutuskaugus peaks olema vähemalt 4 meetrit. Vali viljapuu asukoht hoolikalt, sest puu istutatakse aastakümneteks. Samuti kontrolli kõnealuse puu kasvu tulevastel aastatel. Juurestik vajab ka ruumi, tavaliselt umbes võrastiku suurune ala.

Pirnisaak tuleks koristada siis, kui viljad on veel veidi kõvad ehk ei ole täielikult küpsenud. Nii säilivad viljad jahedas paremini.

Viljapuude istutamine

Ideaalne viljapuude istutusaeg on kevad või suve algus, et puu jõuaks enne talve juurduda. Loomulikult võib seemikuid istutada ka muul ajal, kuid eriti suve keskel istutades tuleb hoolitseda korraliku kastmise eest. Puittaimede ja viljapuude istutamisel jätka taime kastmist kasvuperioodi jooksul, et puu kindlasti juurduks kasvukohale.

Istutamisel tee taimele 60-70 cm sügavune auk, täida augu põhi veidi kohevama Aiamulla aluspinnase seguga ning aseta taim auku. Kontrolli istutussügavust, et juurekael ei jääks sügavale mulla sisse, vaid oleks maapinnaga tasa. Kasta puud enne augu täitmist. Puu vajab rohkelt vett, vähemalt 10 liitrit. Kui vesi on imendunud, täida auk kohevama mullaga ja tihenda ettevaatlikult tallates. Kontrolli, et taim ei oleks liiga sügaval, vaid juurekael jääks maapinnaga samale tasemele. Liiga sügavale istutamine võib nõrgendada juurdumist ja puu kasvu.

Istutamisel võib maapinna kujundada kergelt lohuks, et kastmisvesi jääks puu ümber ega valguks puust kaugemale. Sügisel tasanda pinnas ühtlaseks.

Pane puule tugipostid ja seo puu tugipostide külge kindlalt, kuid õrnalt, et mitte kahjustada puutüve. Sidumiseks kasutatakse puude sidemeks mõeldud kotiriidenööri või puusidumise paelu. Sidemed ei tohiks puud kahjustada. Kontrolli sidemeid aeg-ajalt ja vajadusel paranda. Tugede eesmärk on anda rahu juurdumiseks ja hoida puud paigal, et näiteks tuul ei kallutaks taime.

Viljapuu valimine

Viljapuu valimisel aeda on oluline arvestada oma soovidega. Esiteks, mida soovid kasvatada ning samuti tuleks arvestada aia tingimuste ja kasvuvööndiga. Ka aia suurus võib piirata valikuvõimalusi. Väikesesse aeda ei mahu mitu puud, kuid kompaktsed sammaspuud on saadaval näiteks õunapuudena. Õuna- ja pirnipuid võib saada ka perepuudena, kus ühele tüvele on poogitud kolm kuni viis erinevat sorti. Nii tagatakse risttolmlemine ja puu annab erinevate sortide vilju. Mitme sordiga puud sobivad hästi näiteks väikestesse aedadesse, kuhu võib olla keeruline mahutada mitut viljapuud.

Kasv ja saak järgmiseks aastaks

Väeta viljapuid  igal aastal. Kevadel väeta puid Kekkilä Kevadväetis PLUS+ väetisega, mis sisaldab ka marja- ja viljapuudele vajalikke toitaineid. Suurte viljapuude alla – võrastiku servades, kus asub toimiv juurestik – võib teha raudrehaga augud ning täita mõned neist väetise ja osa lubjaga.

Sügisel väeta viljapuid Kekkilä Sügisväetis PLUS+ väetisega, mis sisaldab fosforit ja kaaliumi. Viljapuudel moodustuvad järgmise kevade õiepungad sügise jooksul. Sügisväetis soodustab õiepungade moodustumist ja parandab puittaimede talvekindlust.

Samuti tutvu kindlasti puude kärpimisega ja kaitse noori puid näriliste ning hirvede eest.

Kõrgelt puult on õunu kõige mugavam korjata pika varrega õunakorjajaga.

Õunapuu ‘Huvitus’ viljad valmivad suvel.

Õun

Õunapuu pakub varasuvel õitepilve, millest õhkub õrn lillelõhn. Sügise rõõmuks on viljad, mis rõõmustavad värskelt süües, kuid pakuvad ka materjali oma moosi, püree ja mahla jaoks. Kui sügis pöördub talveks, on õun ikka veel aia kaunistus. Mida vanem puu, seda skulptuursem on selle tüvi ja olemus ka külmal ajal.

Õunapuu saab kasu risttolmlemisest. Hõredalt asustatud piirkonnas tasub istutada paar puud aeda, et tagada saak. Väikesele aiale võib valida perepuu, millele on poogitud tavaliselt kolm kuni neli erinevat õunasorti. Perepuu tolmlemine õnnestub hästi ka siis, kui läheduses ei kasva teisi õunapuid.

Oluline on mõelda, kas soovid nautida magusaid vilju või pigem hapukaid õunasorte, mis sobivad säilitamiseks ja küpsetamiseks. Õunapuud valides kontrolli ka valmimisaega. Suveõunu saab tavaliselt korjata augustis ja sügisõunu septembris. Suveõuntest korjatakse esimesena näiteks ‘Valge Klaarõun’ ja ‘Huvitus’. Sügisõunad on sageli head säilitusõunad. Proovi näiteks sorte ‘Punane Kaneel’ ja ‘Kollane Kaneel’. Talvesortide õunad, nagu traditsiooniline ‘Antonovka’, korjatakse toorelt enne külmasid öid ja jäetakse küpsema siseruumides. Talvesortidest on ‘Lobo’ hea söögiõun. Vanade traditsiooniliste sortide kõrvale on aretatud häid, saagikaid uusi õunasorte, nagu ‘Madli’ või ‘Kasper’.

Pirn

Pirnipuu võib vajada veidi rohkem hoolt kui õunapuu. Selle kasvukoht peaks olema kaitstud ja valgusküllane. Pirnipuu kasvab hästi kohevas, toitainerikkas mullas ja soojas kohas.

Katsetav aednik võib istutada pirni näiteks kasvuhoonesse. Pirn võiks hästi kasvada ka soojal seinal võreseinapuuna, kus see saaks rahulikult päevitada ja vilju küpsetada. Pirnipuu kasvab siiski suureks nagu õunapuu, seega tuleb selle kasvu lõikamisega võres piirata. Kõige vastupidavamate pirnide hulka kuulub ussuuri pirn. See ei sobi siiski värskelt söömiseks, kuid viljadest saab keeta mahla.

Pirnipuu õitseb nädal või paar enne õunapuude õitsemist. Valged õied kaunistavad puud. Kui soovid nautida rikkalikku saaki, tasub tolmlemise tagamiseks istutada aeda kaks pirnipuud või valida mitmesordiline perepuu.

Kirss

Kirsside õitsemine seostub hanami´ga, mis on Jaapani traditsiooniline komme nautida kirsiõite ilu. Õitepilvena õitsev kirsipuu väärib tõepoolest tähelepanu ja kohta aias.

Söödavad kirsid jagunevad hapukirssideks (Prunus cerasus) ja maguskirssideks (Prunus avium). Hapukirsid jagunevad veel amarellideks ja mureliks. Mureli viljaliha ja mahl on tumedam ning marjad ise väga tumedad. Amarellkirsid on seevastu roosad või punased, mahl on hele ja läbipaistev. Meil kasvatatakse enamasti hapukirsse, kuid aianduspoodides on saadaval vastupidavamaid maguskirsside sorte Kanadast, Baltikumist ja Venemaalt.

Hapukirsse võib nautida värskelt, kuigi nimi võib viidata hapule viljale. Kui lasta marjadel korralikult küpseda, muutuvad kirsid maitsvaks maiuspalaks.

Osa kirsisorte on isetolmlevad, kuid puu saab kasu risttolmlemisest. Kui soovid kindlustada saaki ja tolmlemist, istuta aeda mitu kirsipuud. Saagikoristuse aeg saabub tavaliselt juulis-augustis. Saaki võib kaitsta tiheda võrguga või korjata marjad kiiresti, et linnud ei jõuaks saaki enne süüa.

Vali kirsipuule kaitstud ja päikeseline kasvukoht. Muld peaks olema huumusrikas ja vett läbilaskev, kuid ka mõõdukalt niiskust säilitav. Kuivadel suvedel võivad kirsid kannatada põua käes. Nagu teised viljapuud, kasvab ka kirsipuu hästi lubjatud kasvupinnases, seega tasub mulda iga paari aasta tagant lubjata, näiteks Kekkilä Granuleeritud Aialubjaga.

Kirsipuust võib aja jooksul kasvada suur puu, kuigi kirsid on võrreldes teiste viljapuudega sihvakad. Enamik kirsipuid kasvab umbes 2-3 meetri kõrguseks, kas ühe tüve puuna või põõsana. ‘Chokoladnaja’ šokolaadikirsipuu on üks sihvakamaid saaki andvaid kirsipuid. Seda müüakse põõsana ja ühe tüvega väikese puuna. Kirsid teevad usinalt juurevõsusid, mida tuleks igal aastal eemaldada. Šokolaadikirsipuu teeb juurevõsusid mõõdukamalt.

Kirsipuu ei vaja tegelikult lõikamist, kuid kuivi, kahjustatud ja teineteist hõõruvaid oksi võib lõigata hilissuvest varasügiseni. Kevadel ei tasu kirsipuud lõigata, sest siis on selle mahlavool kõige tugevam.

Ploom

Kui otsid kergesti hooldatavat viljapuud, istuta aeda ploomipuu. See kasvab hästi valgusküllases ja soojas kasvukohas. Puu naudib toitainerikast kasvukohta, kuid saab hakkama ka veidi kehvemas mullas.

Puu ei vaja regulaarset lõikamist. Kui puul on surnud, teineteist hõõruvaid või sissepoole kasvavaid oksi, võib neid lõigata hilissuvel, pärast saagikoristust. Ploomipuu “nutab” kevadel kergesti, seega tasub kevadised lõikamised vahele jätta. Ploomipuu kõrgus ulatub 2-4 meetrini. Kui latv hakkab liiga kõrgele kasvama, võib seda suvel lõigata ja lühendada, et hoida puu madalam ja laiem. Paljud sordid on isetolmlevad, kuid teine sort parandab tolmlemist ja tagab saagi.

Ploomid ei talu talvist niiskust. Madalal savimullal võib ploomi istutada kõrgpeenrasse ja kasvukohta drenaažida. Savimulda saab kergendada liiva, komposti ja aiamullaga.

Ploomipuu kasvab hästi neutraalses mullas. Kasvupinnast võib iga paari aasta tagant lubjata. Ploomipuud võib väetada kevadel Kekkilä Kevadväetis PLUS+ väetisega või Mahe Marjaväetisega, hilissuvel augustis Kekkilä Sügisväetis PLUS+ väetisega, mis parandab talvekindlust ja soodustab järgmisel kevadel õitsemist.

Kreek

Kreek on ploomi alaliik, mida peetakse ploomist vanemaks kultuurtaimeks. Puu sarnaneb ploomipuuga nii välimuselt, õitsemiselt kui ka viljade poolest. Viljad on siiski väiksemad kui ploomidel. Kivi ei eraldu viljalihast nagu ploomidel. Vilja maitse on samuti hapukas ega ole nii magus kui ploomidel. Ilmade jahenedes ja viljade valmides koguneb viljadesse ka magusust.

Kreek teeb usinalt juurevõsusid. Juurevõsusid võib tekkida isegi meetrite kaugusele. Kreek ei vaja lõikamist, kuid vajadusel võib puu kujundada ja oksi lühendada hilissuvel. Kevadise mahlavoolu tõttu ei soovitata kreeki lõigata kevadel.

Virsik

Virsikupuu sobib katsetavale aednikule. Puu on eksootilise kõlaga valik ja selle kasvatamise kohta pole palju kogemusi. Nüüd on aga turule tulnud mitmeid vastupidavaid sorte, nagu ‘Riga’, ‘Maira’ ja ‘Frost’, millest on saadud häid kogemusi ja ka saaki ämbrite kaupa.

Virsikule tuleks valida kaitstud ja soe kasvukoht. Puu õitseb varakult, enne õunapuud, ja õied võivad seetõttu mõnikord öökülma tõttu külmuda. Õied on roosad või valged. Puu võib istutada aeda üksikult, kuna virsik on isetolmlev. Virsik kasvab üsna suureks, kuid lõikamisega saab kasvu kontrolli all hoida. Sobiv aeg lõikamiseks on hilissuvel, augusti-septembri saagikoristuse järel.

Väeta virsikut kevadel Kekkilä Kevadväetis PLUS+ väetisega. Hilissuvel on hea levitada juurestiku alale Kekkilä Sügisväetis PLUS+ väetist, mis parandab talvekindlust.

tekst: Johanna Vireaho
Fotod: Hanna Marttinen