Kasvusammal hoiab hästi niiskust ja vähendab kastmisvajadust, lisaks on kasvusammal väga poorne ning loob mullasegusse taimede juurtele vajalikku õhuruumi. Sammal sisaldab looduslikult juurte kasvu kiirendavaid ning antibakteriaalseid aineid. Kasvusammal on puhas, turvaline ja looduslik lähitooraine ning uueneb kiiresti. Kasvusamblast rääkides peetakse tavaliselt silmas turbasambla perekonda kuuluvaid liike (Sphagnum spp.), mida on umbes 380. Neist umbes 40 liiki esineb Soomes.
Kasvusammal kasvualustes
- Säilitab niiskust ja vähendab kastmisvajadust
- Poorsus suurendab juurte jaoks olulist õhuruumi
- Antibakteriaalne, kaitseb taimi haiguste eest
- Sisaldab looduslikke koostisosi, mis soodustavad juurte kasvu
- Puhas, ohutu ja looduslik tooraine
Kasvusammal sisaldub muldades Kekkilä Taimemuld Kestlik+, Taimne Kompostmuld, Mahe Kasvumuld ja Hortensiamuld.
Teave kasvusamblast
Kekkilä on koos teiste valdkonnas tegutsevate ettevõtetega koostanud kasvusambla jaoks jätkusuutliku kogumise tööjuhised. Juhises on arvestatud keskkonnaküsimusi, ennetavaid toiminguid, toorme kogumise aegset uuenemist ning toote kvaliteeti ja ohustust. Kekkiläs kasutatav sammal on alati sertifitseeritud kvaliteedi- ja keskkonnasertifikaatidega (ISO 9001 ja ISO 14001). Kekkilä emaettevõte Neova on mitmeid aastaid välja töötanud jätkusuutlikke sambla kogumis- ja töötlemismeetodeid. Lisaks sellele on sambla sobivust kasvupinnases kasutamises ka Kekkiläs pikalt uuritud. Esimesed sammalt sisaldavad tooted lisati tootevalikusse 2020. aastal. Kasvusambla kasutamine aitab vähendada turba kasutamist, kuigi täielikult ei ole võimalik turvast kättesaadavuse tõttu tervenisti välja vahetada.
Kasvusambla kogumisel järgitakse säästvaid põhimõtteid:
- Looduskaitsealadel ega looduskaitselistel eesmärkidel reserveeritud või määratud aladel sammalt ei koguta.
- Sammalt ei koguta erikaitsealuste või kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpidega alalt.
- Järgitakse metsaalaseid õigusakte, eeskirju ja metsa majandamise soovitusi.
- Seoses samblakogumisega ala ei kuivendata, kogumisala vett välja ei juhita.
- Järgitakse kogumissügavuse jaoks määratud maksimaalseid kesksügavusi (umbes 25-30 cm).
- Veemõjude vältimiseks jäetakse kraavidesse kaitsevööndid.
- Hoolitsetakse selle eest, et kogumisaladele jäetaks puutumata pinnas ja maastikupuud, mis kiirendavad sambla ja muu pinnataimestiku uuenemist.
Kekkilä aktsepteerib oma toodetes ainult jätkusuutliku kogumise põhimõtete alusel kogutud kasvusammalt.
Samblakogumine on väikesemahuline ja kohalik
Samblakogumine on Soomes alles uurimis- ja katsefaasis. Kõikide kogumisoperaatorite kogumisala Soomes on seni olnud kokku umbes 50 hektarit. Kuivendatud rabad, kus on vähe toitaineid, sobivad samblakogumiseks. Kogumiskohad on tavaliselt väikesed mõne hektari suurused alad. Kogumisalade vahele jäetakse kaitsevöönd. Samuti jäetakse alale puutumata pind ja haljastuspuud.
Sammal taastub kiiresti
Alad, millelt on sammalt kogutud, uuenevad kiiresti. Juba aasta pärast kogumist hakkab turbasammal uuesti kasvama. Teisel aastal võtavad pinnase sageli üle tupp-villpead, kolmandal aastal on uurimisrabades tupp-villpeade domineerimine taimestikus jätkunud ja turbasamblad katavad parimal juhul juba üle 50% pinnast. Erinevates rabades võib aga taimede uuenemise järjekord ja juurdekasvu kiirus varieeruda. Loodusvarade keskus uurib sambla uuenemist.
Allikas: Uusiutuvan rahkasammalbiomassan hyödyntäminen kasvualustoiksi, Metla 2014 ja Rahkasammalten uusiutuminen korjuun jälkeen, LUKE 2018.
Samblakogumisel ei ole täheldatud mõju veekogudele
Esialgsete uuringute käigus ei ole leitud, et sambla kogumine põhjustaks veemõjusid lähedalasuvatele veekogudele, sest kogumisalasid ei ole vaja kuivendada. Samuti ei ole vaja äravoolu ega koristusalalt vett eemale juhtida. Kogumise käigus jäetakse alal olemasolevatesse kraavidesse kaitsevöönd. Kraave ei avata sambla kogumise eesmärgil, vaid vastupidi, võimaluse piires toestatakse. Kogumise ajal jääb samblalt pigistatud vesi kogumisalale. Veetasakaalu säilitamine kogumisalal soodustab sambla taaskasvamist. Kogumise võimalikke mõjusid veekogudele uuritakse pidevalt.
Allikas: Uusiutuvan rahkasammalbiomassan hyödyntäminen kasvualustoiksi, Metla 2014.