Soome eesmärk on minna 2035. aastaks üle ringmajandusele ning vähendada jäätmeid ja raiskamist. Kasutatavad tooted peavad olema vastupidavad ning tooraine võetakse ringlusesse nii materjale kui ka tooteid korduv kasutades. Ületarbimine väheneb, rohkem tooteid parandatakse ja soodustatakse jagamismajandust.
Ringmajandus on küll uus sõna, kuid selles peitub iidne tarkus. Tänapäeval nii levinud tarbimismentaliteet ja ühekordsed tooted on inimkonna jaoks tegelikult üsna uus nähtus. Ringmajandus tähendab asjade ja tooraine väärtustamist ning hoidmist. See on oluline, sest maailmas tarbitakse hetkel rohkem ressursse, kui meie koduplaneet neid pakkuda suudab.
Mõistlikult rakendades aitab ringmajandus leevendada kliimamuutusi ja loodusvarade hävimist ning suurendada ühiskonna varustuskindlust ja vastupidavusvõimet, kuna materjalid on paremini kättesaadavad.
Selles artiklisarjas selgitame lähemalt, milline roll on Kekkilä´l ühiste ringmajanduse eesmärkide saavutamisel.
Loodusvarasid säästev muld
Alustame kasvusubstraatidest. Taimed vajavad kasvamiseks sobivat pinnast, millesse sirutada juured ning millest saada vett ja toitaineid. Täpsemalt on kasvupinnaseks ehk substraadiks muld, mis on kokku segatud erinevatest toorainetest. Need on valitud nii, et substraat oleks taimede jaoks sobiv – piisavalt õhuline, sisaldaks vajalikul määral toitaineid ja seoks piisavalt vett.
Kekkilä toodab kasvusubstraate mitmeks otstarbeks. Koduaednikele pakume pakendatud mullatooteid, kuid linnahaljastuse, parkide ja teeäärte haljastamise otstarbeks valmistame kasvusubstraate enamasti tellimuse alusel ja toome need kohale veoautoga ja pakendamata. Samuti toodame kasvusubstraate professionaalsete aiandite ja kasvuhoonete jaoks.
Kekkilä on vähendanud kasvusubstraatidest tulenevat keskkonnakoormust, võttes kasutusele uusi, kiirelt taastuvad toorained ja rakendades tõhusaid ringmajanduse põhimõtteid.
Kompost – toitainete rikas teisene toore
Mulla üheks olulisemaks tooraineks on mitmesugused kompostid, mida Kekkilä valmistab oma neljas kompostimisjaamas Soomes. Kompostimisel muudetakse orgaanilised jäätmed kasvusubstraadiks.
Lõuna-Pohjanmaal asuvas Teuva tehases kompostitakse näiteks lähipiirkondade katmikaiandusega tegelevatelt ettevõtjatelt kogutud taimejäätmeid ehk vanu kasvusubstraate ning taimede varsi ja lehti. Valmistame neist kvaliteetset komposti, mida kasutatakse toorainena nii suuremahulistes haljastusprojektides kui ka eratarbijatele müüdavates toodetes, näiteks Taimne Kompostmuld.
Kekkilä kompostimisjaamades kompostitakse ka omavalitsuste ja ettevõtete biojäätmeid, mida kasutatakse seejärel haljastuse kasvusubstraatide valmistamiseks.
Nurmijärvi kompostijaam saab lähiomavalitsuste tarbijatelt ja ettevõtetelt biojäätmeid ja erinevaid orgaanilisi kõrvalvoogusid ning need kõik saavad uue elu läbi töötlemise ja kompostimise, näiteks parkides puude all või haljaskatuste pinnasesse.
Kasvusubstraadi tooraine tootmine sel viisil on juba algusest peale jätkusuutlik, kuna biojäätmed võetakse tõhusalt ringlusse. Lisaks aitab jäätmete kohapealne kasutamine vähendada transporti ja sellega kaasnevaid heitkoguseid. Erinevate kompostide kasutamine kasvusubstraadis vähendab oluliselt ka mineraalväetiste vajadust, sest taimekompost on väga toitaine- ja mikroobiderikas.
Uued tooted
Kvaliteetse kasvusubstraadi valmistamiseks on vaja ka muid komponente. Turvas on traditsiooniline ja laialt kasutatav kasvusubstraat, kuna seda on palju ja sellel on palju unikaalseid omadusi. Turvas on puhas looduslik materjal, milles pole ei umbrohuseemneid ega taimehaigusi. Kasvuturvas seob väga hästi vett ja sisaldab looduslikult taimekasvu soodustavaid aineid. Kekkilä kasutab kasvuturvast nii koduaednikele müüdavates mullatoodetes, haljastuse mullasegudes kui ka aianditele mõeldud kasvusubstraatides. See aitab kulutõhusalt ilutaimi ja köögivilju toota ja on seega isemajandamise osa.
Euroopas kasutatakse kasvuturba tootmise sertifikaati RPP. Kekkilä on Soomes ainus kasvusubstraatide tootja, kes kasutab RPP sertifikaadiga turvast. Keskkonnateadlikkus juba praegu Soomes oluline osa turbatootmisest, aga RPP kehtestab sellele teatud lisakriteeriumid. Näiteks sisaldab see nõudeid iga soo süsiniku heitkoguste arvutamiseks ja põhjalike taastekavade koostamist juba tootmisperioodi jooksul, mida keskkonnaluba pole seni nõudnud.
Kekkilä töötab välja järjest uusi kasvusubstraatide materjale ja tõi äsja turule täiesti turbavaba kasvusubstraadi Kestlik+ kasvumulla. Lisaks taimekompostile sisaldab see kodumaist kasvusammalt ja puukiudu.
Puidukiudu toodetakse Parkanos turba tootmise aladelt kõrvalsaadusena tekkinud puidust. Seda on võimalik toota ka puidujääkidest ja harvendusraiel kogutud puidust.
Puidukiud on valmistatud puidujäätmetest
Puidukiudu toodetakse Kekkilä Parkano tehase uuel biokiu hakkeliinil. Kekkilä on investeerinud tootmisliini, mis võimaldab valmistada uut tüüpi ringlussevõetud tooteid. Puidukiud on väga hea kasvusubstraat, sest see on looduslik ja kerge ning seda saab valmistada kohalikust toorainest. Taimede jaoks on oluline, et kiud teeks mulla õhuliseks – seda on vaja juurte arenguks.
Kasvusammal sobib suurepäraselt kasvusubstraadi jaoks ja seda võib kasutada turba osalise asendajana. See seob hästi niiskust, vähendades kastmisvajadust. Samuti on see väga poorne, aidates taimede juurtele lisada olulist õhuruumi. Tegemist on puhta, ohutu ja loodusliku toorainega, mis taastub kiiresti.
Vastutus tähendab pidevat uute lahenduste väljatöötamist ja väärtusvalikute tegemist.
Kestlikkuse mõõtmed
Kasvusammal, -turvas ja puidukiud tagastatakse loodusliku materjalina uuesti loodusesse, ent osa neist taaskasutatakse ka toorainena. Näiteks kogub Kekkilä põllumajandustootjatelt Teuva kompostimisjaama jaoks turbast valmistatud kasvusubstraate, et need mulla tooraineks ümber töödelda.
Ükski materjal, olgu see siis biolagunev või taastuv, ei teki tühjast. Kõik toorained mõjutavad mingil määral ümbritsevat maailma ning nende kasutamisega peab alati kaasnema nende mõju jälgimine, vaatlemine ja hindamine.
Näiteks kui sammalt hakataks oluliselt rohkem kasutama, mõjutaks see loodust ja nõuaks tootmispindala märgatavat suurendamist. Kuna sammal kasvab aastas umbes ühe sentimeetri, võib ühelt kasvualalt 30 aasta jooksul koguda kuni 30sentimeetrise samblakihi. Sammal on taastuv loodusvara ainult siis, kui selle kogumisel tagatakse kasvu järjepidevus.
Soosammal Parkano piirkonnas Soomes, lähivaade, üldine ala.
Kekkilä emaettevõte Neova on juba aastaid arendanud kestlikke sambla korjamise ja käitlemise viise ning Kekkilä on koos partneritega välja töötanud jätkusuutliku kogumise tööjuhendi.
Kekkilä võtab vastu ainult jätkusuutliku kogumise põhimõtetel kogutud sammalt. Samuti kasutab Kekkilä ainult kvaliteedi- ning keskkonnasertifikaatidega (ISO 9001 ja ISO 14001) sammalt. Sambla sobivust kasvusubstraadina on Kekkiläs uuritud pikka aega, kuna kasvav sammal võib osaliselt asendada ka turvast. Paljud materjalid võivad küll olla jätkusuutlikud ja taastuvad, kuid kestlikkust mõjutab ka see, kui palju neid kasutatakse, milliseid teisi materjale need asendavad ja kuidas need mõjutavad taimekasvatuse tulemust.
Konkurents paljude materjalide, sealhulgas kõrvalsaaduste ja jäätmete pärast suureneb. Energiakriis on seda veelgi süvendanud – mitmesuguseid kõrvalsaadusi ja jäätmeid, mida oleks võinud kasutada orgaanilise toorainena, hakatakse nüüd varuma energia tootmiseks. Kõige jätkusuutlikum kasutusviis sõltub kontekstist. Näiteks saaks kasvusubstraadis kasutada turba asemel ka kookoskiudu, kuid kodumaise taimekasvatuse rajamine globaalsetele sõltuvustele poleks eriti mõistlik. Ja kuidas mõjutaksid kookosistandused ning nende toodangu transport looduse tasakaalu, kui nõudlus kookose järele hakkaks kasvama?
Valikud ei ole nii lihtsad ja peavad olema väärtuspõhised.
Kesksel kohal on kvaliteet ja kohalik päritolu
Kekkilä jaoks on kohalikkus – kohalik tootmine ja kodumaine tooraine – alati oluline olnud. Praegu on nende tähtsus veelgi kasvanud. Kasvuturvas on suurepäraste omadustega kohalik ja väärtuslik tooraine, mida ei tohiks täielikult asendada. Samuti käib pidev töö uute kodumaiste materjalide leidmiseks, mis üritatakse seejärel võimalikult kiirelt kasutusele võtta.
Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse keskmes on alati toodangu kvaliteet. Kiirmood ei muutu kestlikuks, kui valmistada riided ökoloogilistest toorainetest ja odavad särgid satuvad pärast lühiajalist kasutamist tekstiilikonteinerisse. Kestlik on hoopis mood, mis on vastupidav, kvaliteetne, mitmeotstarbeline, mida saab aja jooksul parandada ja kohendada ning pärast pikka kasutusaega ringlusse võtta või vaiba sisse kududa.
Tooraine puhul on oluline vastutustundlikkus ning selle tark hankimine ja kasutamine. Ringmajanduse keskmes on tooraine väärtuse säilitamine – ja see kehtib ka kasvusubstraadi puhul. Hoolitseme tooraine vastutustundliku kasutamise eest ning valime kasvusubstraatide valmistamiseks spetsiaalselt kasutusotstarbeks sobivad toorained, et taimed saaksid võimalikult hästi kasvada. Taimele sobiv kasvusubstraat peab sisaldama vajalikul määral toitaineid, olema sobiva pH, õhulisuse, vee sidumis- ja juhtimisvõimega, mikroobiderikas ning vastupidav ilmastikutingimustele. Kvaliteetne kasvusubstraat säilib hästi ka oma pakendis teel tehasest sihtkohta.
Nii võrsub sellest uus roheline elu, mis seob kasvades süsinikku, toodab hapnikku ja lisab enda ümber heaolu.
Järgmises artiklis kirjeldame, millist materjalide ringlust Kekkilä oma haljastus- ja kompostimisjaamades rakendab. Kekkilä tugevuseks materjalide ringluse arendamisel on võrgustike loomine ning pikaajaline materjalide arendamise ja katsetamise kogemus.
Loe artiklit siit: Veerevale kivile ei kasva sammal – ringmajandus saab jõudu koostööst