tekst: Johanna Vireaho
fotod: Hanna Marttinen
Tervitused koduõue mullavabrikust! Kas kompostimine on sulle juba tuttav tegevus? Kas sa taaskasutad koduse majapidamise toidujäätmeid kompostris ja kasutad aiajäätmeid mulla tootmisel ja aias? Tore, sest nii peabki. Kui tunned siiski veel veidi südametunnistuse piinu, siis pole midagi, jõuad veel õppida kompostimise olulist oskust. Igal juhul tänavad loodus ja maapind sind sinu panuse eest.
Kekkilä Aia- ja Suvilakomposter sobib eriti hästi aiajäätmete ja järelkompostimise jaoks.
Kompostimine on ohutu viis taaskasutada majapidamises tekkivaid toidujäätmeid ja orgaanilist ainest. Segajäätmete hulka sattunud orgaaniline aines läheb põletamisele ja tekitab tarbetut süsihappegaasi ning gaase, mis saastavad õhku ja suurendavad kasvuhooneefekti. Hapnikuvabades tingimustes, näiteks prügilates, toidujäätmed mädanevad ja tekitavad metaani, mis on veelgi halvem kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid.
Majaomanikule toob kompostimine majanduslikku kasu, sest väikeste eri liiki jäätmekoguste äravedu on kallis ja kõigele lisaks saab kompostimise lõpptulemust, kompostmulda kasutada aias ja parandada mulla kvaliteeti lisades huumust, suurendades mulla toitainete sisaldust ja pakkudes olulistele mikroobidele toitaineid. Koduõues kompostimine ongi väike argine ökotegu.
Kompostimine annab korraliku kompostmulla, mis toidab koduaia lillepeenraid, istutusalasid, kasvatuskaste ja köögiviljaaeda.
Komposti mulda toidujäätmetest
Majapidamisjäätmeid kompostitakse termokompostrites, millele kahjurloomad, näiteks närilised, ligi ei pääse. Termokompostrites toimub materjali lagunemine kiirelt ning seda on võimalik kasutada aastaringselt. Regulaarsel ja nõuetekohasel kasutamisel püsib kompostimass aktiivne ka talvel külmade ilmadega.
Majapidamisjäätmete kompostimine sujub mugavamalt, kui kompostianum ja tegelik kompost on hõlpsasti kasutatavad ning tarvikud käepärast. Köögi kompostianum püsib puhtana, kui kasutad biolagunevaid kompostimiskotte või kogud biojäätmeid papist küpsise- ja helveste karpidesse, paberkottidesse ja ajalehepaberisse. Võid panna anuma põhjale ka rebitud ajaleheribasid, munapakendite tükikesi, majapidamispaberit või kompostiturvast, mis imavad valguvaid vedelikke.
Kompostimine on lihtsam, kui komposter on käeulatuses ja köögis on konteiner komposti kogumiseks.
Kompostris võib kompostida igasuguseid toidujäätmeid, puu- ja juurviljade koori, juurviljade pealseid, munakoori, kohvipaksu ja teekotte. Ka väikest kogust looduslikust kiust kangast, ajalehepaberit, pappi, majapidamis- ja tualettpaberi rulle ja munapakendeid võib kompostida.
Kekkilä Termokompostris võib kompostida toidujäätmeid, puu- ja juurviljakoori, juurviljade pealseid, munakoori, kohvipaksu ja teekotte. Võid lisada ka veidi tükeldatud ajalehepaberit, pappi, majapidamis- ja tualettpaberit ning munakarpe.
Lisa kompostile pärast niiske materjali lisamist kiht kuivemat sidusainet, näiteks Kekkilä Kompostiturvast, oksapuru või kuivi lehti. Kuivmaterjal tasakaalustab niiskust, õhutab ja kobestab massi ning hoiab ära ebameeldivad lõhnad. Võid anda kompostimisele hoogu, lisades materjalile Kekkilä Kompostiergutit. Kompostierguti äratab ning soodustab kompostimist ka talveperioodil. Talve jooksul jahenenud kompostimass ärkab kiiresti, kui aktiveerid komposti kuuma vee ja kompostiergutiga.
Pärast niiskemate olmejäätmete lisamist kandke kiht Kekkilä kompostiturvast, nii et paberimass püsiks õhuline ja saaks kompostimiseks vajalikku hapnikku.
Kekkilä Kompostierguti stimuleerib ja aktiveerib komposti tööd. Kompostiturvas õhutab komposti massi ja seob niiskust.
Komposti valmistamiseks piisab, kui materjal sisaldab sobivas suhtes toitaineid, niiskust, soojust ja õhku. Liiga märg mass ei kõdune, vaid mädaneb ja hakkab haisema. Lisa kuivmaterjali, kui mass tundub olevat liiga märg. Kompost ei tohi olla prügihunnik, kuhu jäätmeid kallatakse, kompost vajab hooldust ja tegelemist.
Kekkilä Kodukompostoril on turul kõige suure tühjendusluuk, mida saab lihtsalt tühjendada. Laota maapinnale present, mille peale tühjenda kompostri valmis kompost.
Pealsed, umbrohi ja oksad mullaks
Aiast kogutud taimsed jäätmed, näiteks pealsed, hakitud rohu, umbrohu ja oksad võib kompostida Kekkilä Aia- ja suvilakompostris. Põõsaste ja puude oksi võib samuti kompostida. Pikad oksad võib lõigata või hakkida oksapurustajaga väiksemaks, et nad kõduneksid kiiremini. Aiakomposti hulka võib lisada ka kohvipaksu, väikesi koguseid paberit ja munapakendeid.
Puude ja põõsaste oksad tuleks lõigata või hakkida väiksemaks, et need kompostis kiiremini mädaneksid.
Talve jooksul võib kompostri sisu jaheneda ja jäätuda. Massi on võimalik äratada kuuma veega, kuid korralikuks äratuseks tuleks kallata kompostrisse kuumast veest ja Kekkilä Kompostiergutist tehtud lahust. Kui kompostris on kogu talve kestel toimunud kompostimisprotsess, võib kevadel kompostri tühjendada ja kasutada valminud komposti aias. Kompostrit tuleks tühjendada kevadel või sügisel, kui aed vajab kompostmulda või kattekomposti. Ära tee kompostrit korraga tühjaks, vaid jäta kompostrisse väike kogus komposti, et uute majapidamis- ja taimsete jäätmete kompostimine algaks kergemini kui tühjas kompostris.
Ärata ja aktiveeri jahe või külmunud kompost Kekkilä Kompostierguti ja keeva veega. Valmista koostisosadest lahus, mille valad komposti massile.
Kompost kasvusubstraadiks ja katteks
Poolkõdunenud kattekompost on oma struktuurilt jäme, mulda elustav materjal, mis meelitab ligi pinnase enda mikroorganisme. See on suurepärane mullaparandus- ja kattematerjal. Seda võib laotada umbes 3-5 cm paksuse kihina põõsaste juurtele ning küntud aiamaale. Kate niisutab pinnast ning muudab elavamaks selle mikroorganismide ja mikroobide loomulikku tegevust, aga see võib ka lämmatada seemnetest kasvavate umbrohtude kasvamist.
Toitev kompostmuld toimib suurepäraselt kattena, mis parandab mulla struktuuri, suurendab huumusesisaldust ja annab toitu mulla mikroorganismidele. Kõigele lisaks katab kate üheaastaste umbrohuseemnete idanemist.
Kompost on suurepärane materjal köögiviljaaeda ja kaevamisvaba aianduse viljelemisel, kus kõdunenud orgaanilist ainest lisatakse kasvupinnale igal aastal. Mulda toidetakse vastavalt sellele, kuidas taimed ja juurviljad kulutavad pinnase jõuvarusid ja toitaineid. Orgaaniline aines toidab samas pinnase mikroorganisme, nagu mikroobe, seeni, baktereid, vihmausse ja teisi mulla häid mikroorganisme, mis edendavad mulla heaolu. Vajadus mulla ümberpööramise ja seega mikroobide tegevuse ja elu häirimise järele väheneb.
Rabarber armastab komposti. Kevadel kanna taimede ümber korralik kiht lagunenud kompostmulda või multši.
Kompostmullast võib valmistada ka meelepäraseid kasvusubstraadi segusid. Kasvusubstraadiks kasutatav kompost peab olema laagerdunud, tume ja koostiselt küllaltki ühtlane. Laagerdunud kompost ei lõhna, vaid on üsna mullasarnane, kuid sellest võib eristada näiteks jämedamat materjali, nagu oksa- või munakooretükke. Kasvusubstraadina kasutatava kõdunenud komposti hulka segatakse näiteks turvast, liiva ja vastavalt vajadusele lupja. Happelise mulla taimedele ei lisata mullasegu hulka lupja. Segule võib lisada ka väikese koguse Kekkilä Kevadväetis Plus+ –väetisegraanuleid. Tasub silmas pidada, et komposti toitainete tase sõltub selle toorainetest. Üldiselt sobib kompost mulla pikemaajaliseks väetamiseks ja struktuuri parandamiseks. Komposti kasutamine ei kaota siiski tegeliku väetamise vajadust.
Kompostmullast saab istutamiseks teha omaenda mullasegud. Kasuta näiteks kompostmulda, kasvuturvast, lupja ja liiva.
Oma kompostmulla retseptiks võid kasutada lagunenud komposti, turvast, lupja ja liiva. Vajadusel võid segule lisada ka väetist. Koostisosad varieeruvad vastavalt istutatavale taimestikule, kasutusele ja vajadusele.