Jäta sisu vahele

Kuidas rajada kaevamisvaba aed

Aednik Malou Augusti jaoks on tema köögiviljaaed koht, kus saab taimi ja lilli imetleda külvist kuni saagikoristuseni, kevadest sügiseni. Ta on veendunud ökoloogilise kaevamisvaba aia pooldaja, mis annab rikkalikku saaki ja kus võib ka lihtsalt mõnusalt aega veeta. Tutvu näpunäidetega ja raja oma aed.

Aia kujundamisse saab ja isegi peab suhtuma loovalt. Kui soovid, et sinu aed oleks looduslähedane, kergesti hooldatav ja funktsionaalne, peaksid selle rajamist hoolikalt planeerima.  Näiteks minu ligi 7000 ruutmeetri suurusel krundil oli nii künkaid, metsa kui ka kauneid puid, aga ka kaks tohutu suurt muruplatsi. Millest siis alustada?

Valida oli tegelikult üsna lihtne. Ühest muruplatsist võtsin ruumi peenramaa jaoks, kus kasvatada erinevaid taimi, juur- ja puuvilju, marju ja lilli. Kaevamisvaba köögiviljaaed on hea valik nii aia rajamise kui ka hilisema hoolduse seisukohalt, olenemata aia pindalast. Seega oli minu jaoks kohe ilmselge, et rajan kaevamisvaba aia.

Mida tähendab kaevamisvaba aed ja millised on selle eelised?

Nagu nimigi ütleb, ei tegeleta sellises aias kaevamisega. Mulda ei kaevata, vaid uued peenrad rajatakse otse maapinnale, st muru peale.  Umbrohi jääb maasse ning maad ei kaevata enne istutamist ega ka pärast saagikoristust.

Kaevamisvaba meetod tähendab, et ei rikuta mullas toimuvaid loomulikke protsesse. Vihmaussid, mikroorganismid ja seened saavad seal rahus edasi tegutseda, elada ja paljuneda. Nii muutub muld paremaks ka põllukultuuridele, sest toitained on kergemini kättesaadavad. Mulla kaevamine tooks kaasa selle struktuuri rikkumise, mille tõttu leviksid umbrohuseemned ja hakkaksid paremini idanema. Kui jätta peenramaa läbi kaevamata, siis muld ei tihene ja selles on toitainete pärast konkureeriva umbrohu levik pärsitud. Tänu mikrofloora aktiivsusele rikastub muld ka looduslikult toitainetega.

Kas kõlab liiga hästi, et olla tõsi? Aga nii see lihtsalt on! Vaatame siis, kuidas kaevamisvaba aeda õigesti rajada.

Mida on vaja kaevamisvaba aia rajamiseks?

  • Pakendipappi peenarde alla – kõige paremini sobib paks lainepapp, pappkastid, aga ka rullis müüdav ehituspapp.
  • Vahekäikude jaoks kattekangas – see peaks olema vahekäigust umbes 10 cm laiem, et ulatuks papiäärte alla. Kangas takistab umbrohukasvu. See eemaldatakse aasta või paari pärast. Soovi korral võid kasutada ka pappi.
  • Korralik muld – umbes 20 cm kiht. Aiamuld, suuremate alade korral võib kasutada aiandimulda. On ka muid variante, näiteks Mahe Aiamuld või Taimne Kompostmuld.
  • Kompostimaterjali – nt kompost, niidetud muru või kompostitud sõnnik. Olen kasutanud ka kariloomadele mõeldud silo.
  • Vahekäikude kattematerjal – kasutan selleks Lehtpuumultši. Hästi sobivad ka Aiamultš ja Dekoratiivmultš.

Peenra rajamine

Kõigepealt laotan laiali papid otse umbrohu ja murupinna peale. Kui papp on õhuke või kasutad ajalehti, pane mitu kihti. Papi peale laotan komposti, mis toimib hea alusena ja vähendab mullakulu. Mikroorganismide tegutsedes eraldub soojus ja toitained muutuvad taimedele sobivaks. Vahest on mul õnnestunud hankida silo, aga sama hästi sobivad oksad ja risu, kompostitud sõnnik, niidetud muru või kompost. Rohimisjäätmed tuleks esmalt kompostida või päikese käes kuivatada, et vältida umbrohu levikut.

Järgmisena laotan peale korraliku mullakihi. Muld ei ole mitte ainult kasvukeskkonnaks, vaid aitab ka umbrohu kasvu vältida. Olen kasutanud suurkotis müüdavat Kekkilä Aiandimulda (saadavad ainult Soomes), mis sobib hästi peenramaa rajamiseks. See on kohev ja huumusrikas kasvusubstraat, mida on rikastatud maheviljeluseks sobiva väetisega. Väiksemate projektide jaoks sobivad suurepäraselt Kekkilä kottides müüdavad mullatooted: Aiamuld, Taimemuld Kestlik+, Mahe Aiamuld ja Taimne Kompostmuld.

Ajan mullakihi raudrehaga ühtlase kihina laiali ja kujundan peenraääred, kui vahekäikude aluskangas on paigaldatud. Mullakiht vajub loomulikult ajapikku umbes 20% võrra madalamaks, selle kiirendamiseks saab peenart pealt reha vms abil tihendada. Väldi kaevamisvaba peenra tallamist, et muld püsiks kobe ja liiga palju ei tiheneks.

Vahekäigud

Ära tee liiga kitsaid vahekäike. Peenarde vahel peab saama mugavalt liikuda ka siis, kui taimed on kasvanud lopsakaks ja osa vahekäigust hõivanud. Tee peenravahed nii laiad, et mahuksid seal käsikäruga toimetama. Kui sulle tundub, et laiade vahekäikude tõttu jääb peenardele liiga vähe ruumi, jäta vähemalt üks laiem vahekäik töötamiseks.

Minu aias on palju ruumi – saan rajada köögiviljaaia, mis on hõlpsasti hooldatav. Peenravahed on igal pool umbes 90 cm laiused. Teeradadel kasutan musta kattekangast, et umbrohi eemal hoida. Umbrohu vältimiseks vahekäikude ja peenarde vahel torkan kangaääred papiservade alla. Piisab mõnest sentimeetrist mõlemal küljel.

Kanga katan aga multšikihiga. Selleks sobib näiteks Lehtpuumultš või Aiamultš. Panen multši päris ohtralt, umbes 5–10 sentimeetri paksuse kihina. Multš aitab ka umbrohtu vältida.

Kekkilä tootevalikus on aia rajamiseks sobivat Aiamulda ja erinevaid multše. Vajaliku koguse arvutamiseks kasuta mullakalkulaatorit.

Kuidas käituda umbrohuga?

Sigurit, naati ja võililli kasvab mu peenramaal pea kõikjal. Ma ei muretse siiski, sest need ei võta võimu üle. Aeg-ajalt umbrohi muidugi ilmub siia-sinna, aga ma kitkun selle ära. Õnneks jäi suurem osa papikihi alla. Panin kattekanga ka peenramaa välisservadesse, et umbrohi seal vohada ei saaks. Kasvuhooaja lõppedes kõduneb papp ära. Kattekangas on seetõttu alguses väga oluline. Kangas tuleks paari aasta pärast ära võtta, seda võib kasutada järgmises projektis.

Esimesel kasvuhooajal peab olema hoolikam, peenrad iga päev üle vaatama ja tärganud umbrohu kohe eemaldama. Juurduva umbrohu väljakitkumine on eriti oluline, sest peenrasse sattudes ja levides on nende tõrje juba palju raskem. Umbrohuseemnete idanemise takistamiseks katan peenra silo või niidetud rohuga. Madalate kattetaimede kasvatamisel on samuti mitmeid eeliseid, kuna need säilitavad mullas niiskust ja parandavad taimede varustamist toitainetega.

Loodan, et said siit inspiratsiooni oma kaevamisvaba peenramaa rajamiseks.

Pildid ja tekst: Malou Augustin

Otsi