Tekst ja kujundus: Johanna Vireaho / fotod: Hanna Marttinen
Vahemere riikide taimestik peab tulema toime kõrvetavas päikeselõõsas, kuumas ja kuivas kliimas. Mitmed sealsete oludega kohanenud taimed taluvad keerulisi valgus- ja soojustingimusi, mis pakuvad taimedele tõsiseid väljakutseid. Kuivade oludega harjunud taimedel on tavaliselt väikesed, nahkjad, vahakirmega kaetud või karvased lehed, mistõttu lehtede kaudu aurub väga vähe niiskust, või on siis taimed kohanenud koguma niiskust paksudesse lehtedesse, vartesse ja juurestikku. Sealsetele oludele tüüpilised taimed on lavendel, pelargoonid ja sukulendid. Ka kõrrelised ja mitmed hõbedaste lehtedega taimed sobivad vahemerelise meeleoluga. Autentset muljet aitavad luua oliivid, tsitruselised ja agaavid, looduslikult Vahemere ääres kasvavad taimed.
Mälupilt lavendliväljast
Maitsetaimed, näiteks lavendel, salvei, rosmariin ja tüümian sobivad hästi õistaimede hooaja istutusteks. Osa maitsetaimedest pakub aroome, teine kauneid õisi. Potitäis tähklavendlit näitab õite ilu, kuid ka meeldivat lõhna. Kui taime puudutada, vabaneb õhku taimes sisalduvatest eeterlikest õlidest tulvil lõhnapilv. Mälust kerkib pinnale kaunis vaade Provence’i lavendliväljadele.
Lavendli õitseaeg langeb enamasti suve keskpaika, kuid kui ära õitsenud õievarred eemaldada ja taime veidi tagasi lõigata, arenevad uued nupud ja taim võib jätkata õitsemist vahel kuni esimeste öökülmadeni.
Lavendel eelistab kasvada hästi vett läbi laskvas ja liivakas pinnases, seepärast oleks lavendli istutamiseks hea lisada Kekkilä Suvelillemulla juurde Kekkilä Liivakastiliiva või Kekkilä Potikruusa, need parandavad kasvupinnase veeläbilaskevõimet. Kõige kuumema päikese kätte jäävates kasvukohtades ei pea mullale liiva lisama, taimele heade kasvutingimuste tagamiseks oleks hea, kui pinnas veidi niiskust hoiaks. Lillekasti istutatud lavendlid võivad talvituda ka kasvuhoones või klaasitud rõdul. Oma koduaias või rõdul tasukski proovida erinevate taimede kasvatamist ja talvitumist. Katsetused õpetavad.
Pelargoonist
Pelargoon tunneb rõõmu päikesest, nii et mida päikselisem kasvukoht, seda parem. Pelargoon talub üllatavalt hästi ka poolvarjulisi kasvukohti, kuid õitsemine jääb siis tagasihoidlikumaks.
Pelargooni valides pööra tähelepanu taime kasvule ja vali tugevakasvuline ja põõsasja kasvukujuga taim, väldi ühe-kahe õiega taime. Kindlasti tasub valida selline taim, millel on rohkem nuppe kui avanenud õisi. Rohked nupud ennustavad õierohket õitsemist.
Pelargoon armastab toitaineid. Istuta pelargoonid tugevasti väetatud ja viljakasse Kekkilä Pelargoonimulda või Kekkilä Suvelillemulda. Pelargoon eelistab olla istutuskasti primadonna. Kui istutad kasti pelargooni kõrvale ka teisi taimi, vali selline kaaslane, kes eriti palju kasvuruumi ei vaja. Pelargoonikaste tuleb väetada kord nädalas Kekkilä Suvelilleväetisega. Kasta regulaarselt, kuid lase mullal kastmiskordade vahel alati ära kuivada. Pelargoon talub pigem kuivust kui pidevat niiskust juurte ümber.
Täienduseks hõbedasi lehti ja kõrrelisi
Suvelilleistutustes pääsevad õied paremini mõjule, kui täiendada istutuskasti erinevate lehtdekoratiivsete taimedega. Hõbedast tooni lehed rahustavad õitelõõma. Kõrrelised loovad õhulisust, hõbedaste lehtedega taimed, nagu näiteks fotol kujutatud puju ja vilt-ristirohi, loovad valguse ja värskuse illusiooni. Tuttava vilt-ristirohu ehk viltlehe suureleheline sort ’Angel Wings’ äratab tähelepanu ainulaadse heleda tooni ja suurte lehtedega.
Lillekast kui osa tervikust
Vahemere maades kasutatakse lillekastidena sageli terrakotasavist potte. Glasuurimata potid on poorsed ning muld kuivab neis kergesti. Taimedele tuleb varuda piisavalt suur pott, kus taimede juurtel oleks piisavalt ruumi ja niiskust ning ka piisavalt toitaineid. Vahemereliku stiiliga sobivad ka glasuuritud potid. Sellised potid hoiavad paremini niiskust kui glasuurimata potid. Moodusta pottidest kompositsioonid, grupeeri potid, et luua lopsakam üldmulje. Õistaimede vahele sobivad ka dekoratiivsete lehtedega sukulendid.