Proovi julgelt
On rohenäppe, kes ei julge ise tomatit kasvatada. Arvatakse, et see nõuab liiga palju vaeva, või siis on varasem ebaõnnestumine röövinud tahtmise seda teha. Innustame siiski proovima kõiki, kes peavad lugu headest tomatitest. Kui taimi korrapäraselt hooldada ning pidada meeles, et valgus, kastmine ja väetamine on tähtsad, on lõpptulemuseks autasu tõelise argipäevaluksuse näol: suurepärased magusad omakasvatatud tomatid.
Kui soovid taimi ise seemnest kasvatada, tuleb need juba märtsis-aprillis kasti või väikestesse pottidesse külvata. Seemned idanevad kõige paremini temperatuuril 20–25 °C.
Millist sorti valida?
Uued sordid on ohutumad kui vanad, sest need on aretatud taimehaigustele paremini vastu pidama. Hea valik on näiteks mitmesugused kirsstomatid, miks mitte ka lihatomatid. Oma maitse-eelistusi tuleb mõistagi arvestada.
Kui ostad valmistaimed, vali võimalikult suured istikud. Välimusele ei tasu liigset tähelepanu pöörata, küll aga tuleb veenduda, et taimel on õisi.
Istuta targalt
Taimede arvu üle on hea aru pidada juba kauplusse minnes, kergesti võib juhtuda, et neid ostetakse liiga palju. Taim vajab ruumi ja valgust. Kui paigutad taimed kasvusubstraati liiga tihedalt, kannatab saagikus.
On esmatähtis, et taimed kasvaksid võimalikult hõredalt ja et neile jätkuks valgust.
Rusikareegel on istutada põõsastomateid poolemeetriste vahedega, kõrgekasvulisi tomateid paar taime ruutmeetrile.
Kui taime ei piirata, kasvatab see ohtralt lehti ja õite jaoks enam jõudu ei jätku.
Üks köögiviljaaednike tüüpviga on lasta taimedel liiga lopsakaks kasvada. Kui taime ei piirata, kasvatab see ohtralt lehti ja õite jaoks enam jõudu ei jätku. Tomati nn vargad ehk külgvõrsed eemaldatakse juba istutamisel, kasvuajal kärbitakse neid kord nädalas.
Millal viia taimed õue kasvama?
Taimi ei tasu ka liiga kiiresti õue viia. Juunikuu alguseks on öökülmad tavaliselt läbi, kuid enne seda võib taimed viia klaasitud rõdule või köetavasse kasvuhoonesse. Sel juhul tuleb veenduda, et neil on õiepungad juba olemas. Hoolikas köögiviljaaednik karastab taimi, viies neid nädala aja kestel iga päev välja poolvarjulisse kaitstud kohta.
Kui õitsvad taimed on kasvuhoonesse ümber paigutatud, on tolmeldamise aeg. Elukutselised tomatikasvatajad kasutavad taimede tolmeldamisel abiks kimalasi. Tolmeldamiseks võib õisi ka raputada, nii et õietolm pudeneb välja. Seda on soovitatav teha pärastlõunal, sest õhtul ja öösel muutub kasvuhoone niiskemaks ja see soodustab tolmeldamist.
Rõdu elavdamine
Tomat on levinud kasvuhoone taim, kuid sama hästi võib seda kasvatada rõdul. Sinna sobivad taimed, millel on juba olemas väikesed tomatialged. Rõdu jaoks on hea valik kirsstomatid, sest nende viljad küpsevad kiiresti ja nii jõuad tomateid enne külmade tulekut nautida.
Heas kasvusubstraadis on paks kiht mulda või mulla ja turba segu. Tomat vajab tugevalt väetatud mulda. Suve kestel võib mullakihti veelgi lisada, sest see seob niiskust ja säilitab vett, mida tomat vajab palju.
Rõduaednikule võib soovitada istutada taimed otse Kekkilä Looduslikku Kasvatuskotti või rajada rõdule statsionaarse kasvatuskast. Tomatite jaoks tuleb valida spetsiaalne muld Kekkilä Tomati- ja Tšillimuld ja unustada ei tohi korrapärast väetamist Kekkilä Tomati- ja Tšilliväetisega, sest sellest sõltub otseselt viljade maitse.
Suvekuumuses kehtib rusikareegel, et ruutmeetrile kulub viis liitrit vett.
Kõige parema maitse annab tomatitele väetis, milles on kaaliumi kaks korda rohkem kui lämmastikku. Köögiviljade jaoks mõeldud Kekkilä Kastmisväetis sobib samuti hästi.
Olenemata sellest, kas tomatid on rõdul või kasvuhoones, vajab tomat regulaarset kastmist. Kastmisseadmed on müügil suurimates aia- ja ehituspoodides.
Suurepärane maitse
Tomat annab saaki augustis, umbes kaks kuud pärast õitsemist. Köögiviljaaedniku eelis on see, et ta võib lasta oma hõrgutistel rahus küpseda, kuni need on saavutanud parima maitse. Esimesi suviseid tomateid ei raatsita toiduks teha, neid nauditakse sellistena, nagu need on. Maitse on kasvatajale preemiaks.
Tekst: Kirsi Riipinen