Liiga palju on neid rohenäppe, kes ei julge ise tomatit kasvatada. Arvatakse, et see nõuab liiga palju vaeva, või siis on varasem ebaõnnestumine röövinud tahtmise seda teha. Jorma Seppälä innustab proovima kõiki, kes peavad lugu headest tomatitest. Kui hooldada taimi korrapäraselt ning pidada meeles, et tähtsad on valgus, kastmine ja väetamine, on lõpptulemuseks autasu tõelise argipäevaluksuse näol – suurepärased magusad oma aia tomatid.
Kui soovite taimi ise seemnest kasvatada, tuleb need juba märtsis-aprillis kasti või väikestesse pottidesse külvata. Seemned idanevad kõige paremini temperatuuril 20–25 °C.
Seppälä arvates on uued sordid vanadest paremad, sest need on aretatud taimehaigustele paremini vastu pidama. Hea valik on näiteks mitmesugused kirsstomatid, miks mitte ka pihvtomatid. Oma maitse-eelistusi tuleb mõistagi arvestada. Väga maitsev punane tomat on näiteks ’Encore’. Kollaste tomatite sõbrale teeb rõõmu magus sort ’Goldene Königin’. Põõsastomatitest tasub proovida näiteks õhukese koorega ja magusat sorti ’Maskotka’. Kirsstomatitest soovitab Seppälä ’Evitat’.
Kui ostate valmistaimi, valige võimalikult suured taimed. Välimusele ei tasu liigset tähelepanu pöörata, küll aga tuleb veenduda, et taimel on õisi.
Taimede arvu üle on hea aru pidada juba kauplusse minnes, kergesti võib juhtuda, et neid ostetakse liiga palju. Taim vajab ruumi ja valgust. Kui paigutate taimed kasvusubstraati liiga tihedalt, kannatab saagikus.
On esmatähtis, et taimed kasvaksid võimalikult hõredalt ja et neile jätkuks valgust.
Rusikareegel on istutada põõsastomateid poolemeetriste vahedega, tüvitomateid paar taime ruutmeetrile.
Üks köögiviljaaednike tüüpviga on lasta taimedel liiga lopsakaks kasvada. Kui taime ei piirata, kasvatab see ohtralt lehti ja õite jaoks enam jõudu ei jätku. Tomati nn vargad ehk külgvõrsed eemaldatakse juba istutamisel, kasvuajal kärbitakse neid kord nädalas.
Taimi ei tasu ka liiga kiiresti õue viia. Seppälä tuletab meelde, et juunikuu alguseks on öökülmad tavaliselt läbi, kuid enne seda võib taimed viia klaasitud rõdule või köetavasse kasvuhoonesse. Sel juhul tuleb veenduda, et neil on õiepungad juba olemas. Hoolikas köögiviljaaednik karastab taimi, viies neid nädala aja kestel iga päev välja poolvarjulisse kaitstud kohta.
Kui õitsvad taimed on kasvuhoonesse ümber paigutatud, on tolmeldamise aeg. Tomatite profikasvatajad kasutavad taimede tolmeldamisel abiks kimalasi. Tolmeldamiseks võib õisi ka raputada, nii et õietolm pudeneb välja. Seda on soovitatav teha pärastlõunal, sest õhtul ja öösel muutub kasvuhoone niiskemaks ja see soodustab tolmeldamist.
Rõdu elavdamine
Tomat on tavaliselt koduse kasvuhoone taim, kuid sama hästi võib seda kasvatada rõdul. Sinna soovitab Seppälä hankida taimi, millel on juba olemas väikesed tomatialged. Rõdu jaoks on hea valik kirsstomatid, sest nende viljad küpsevad kiiresti ja nii jõuate tomateid enne külmade tulekut nautida.
Heas kasvusubstraadis on paks kiht mulda või mulla ja turba segu. Tomat vajab tugevalt väetatud mulda. Suve kestel võib mullakihti veelgi lisada, sest see seob niiskust ja säilitab vett, mida tomat vajab palju.
Köögiviljaaednik võib rahulikult osta Mahe Kasvatuskoti või rajada rõdule statsionaarse Kasvatuskasti. Tomatite jaoks tuleb valida hea muld ja unustada ei tohi korrapärast väetamist, sest sellest sõltub otseselt viljade maitse.
„Kõige parema maitse annab tomatitele väetis, milles on kaaliumi kaks korda rohkem kui lämmastikku. Köögiviljade jaoks mõeldud valmis kastmisväetis sobib samuti hästi.“
Seppälä soovitab muretseda ka kastmisseadme, kasvagu taimed siis rõdul või kasvuhoones, sest tomat vajab korrapärast kastmist. Kastmisseadmeid müüakse suuremates rauatoodete ja aianduskauplustes.
Suurepärane maitse!
Tomat annab saaki augustis, umbes kaks kuud pärast õitsemist. Köögiviljaaedniku eelis on see, et ta võib lasta oma hõrgutistel rahus küpseda, kuni need on saavutanud parima maitse. Esimesi suviseid tomateid ei raatsita toiduks teha, neid nauditakse sellistena, nagu need on. Maitse on kasvatajale preemiaks.
„Kõige paremini maitsevad tomatid sealsamas kasvuhoones. Küpsena korjatud tomatis on palju suhkrut ja happeid, ka maitse on siis kõige parem,“ kiidab Seppälä.
Põllumajanduse ja metsanduse magister Jorma Seppälä on väetiste tulihingeline arendaja ja Kekkilä väetiseretseptide isa. Ta kasvatab ka innukalt tomateid ja oma aednikutööd alustaski ta tomatikasvatuskatsetega.
Tekst: Kirsi Riipinen