Rohelised taimed on kuulunud Katri Joensuu ellu lapsepõlvest saadik. Ilma armsaid mälestusi kandvate taimedeta poleks õiget kodutunnet.
Säntpoolia armsad roosad kroogitud õied olid viieaastase Katri Joensuu meelest kõige ilusamad maailmas. Tüdruk oli üliõnnelik, kui isa lapsepõlvekodu lähedal elanud memm andis talle rikkalikult õitsva taime küljest lehtpistiku kaasa. Kodus õpetas ema Katrile, kuidas õrnalt karvadega kaetud leht taimemullaga täidetud potti juurduma pista. Pistik kasvatas varsti uusi lehti juurde ja hakkas õitsema.
Praegu, ligikaudu 20 aastat hiljem on roosade õitega säntpoolia toataimedest vaimustunud Katri aare. Emataime küljest võetud pistikud õitsevad edela suunas asetsevatel akendel teiste sinise- ja valgeõieliste säntpooliatega võidu. Ida-Aafrika varjulistest vihmametsadest pärit liik tunneb end hästi kõrvetava päikese eest kaitset pakkuvas kohas. Õitsemine peatub lühikeseks ajaks vaid südatalvel.
„Ema õpetas, et koju tasub tuua üksnes selliseid toataimi, millele sa suudad pakkuda häid kasvutingimusi,” räägib Katri.
Toataimed on tema ellu alati kuulunud. Lapsepõlvekoduski peeti neid hinnatud pereliikmeteks, kelle kohta räägiti lugusid – kasvõi näiteks kiirekasvulisest vahalillest, kes põimis end kõigile märkamatult tihedalt pitskardina sisse. Või piki seina roninud vääntaimest, kes hoidis end kõvasti tapeedi küljes kinni. Reisil maitstud eksootilise Jaapani villpöörise suure ploomi suuruse vilja seemned pakiti taskurätikusse ja külvati kodus mulda. Mitu aastat kasvanud suveniir külmus kahjuks eelmisel talvel ära.
Lihtsad hooldusnõksud
Esimese täiesti oma toataime võis Katri valida lillepoe riiulilt 10-aastaselt. Taime nimi on Katril küll juba ammu meelest läinud, kuid endiselt on meeles, kui oluline oli tüdruku jaoks taime eest hästi hoolt kanda. Selle heaolu oli ju tema vastutusel. Kui muld tundus sõrme all kuiv, tuli taime kasta. Kevadel tuli potis muld välja vahetada ja kontrollida, et taimel oleks selles piisavalt ruumi.
Kõiki neid hooldusjuhiseid järgib Katri tänapäevani. Peale selle viib ta kõik oma taimed paar korda aastas duši alla ja loputab vee abil lehtedelt tolmu maha. Pärast duši all käimist elavnevad taimed silmnähtavalt. Pimedal aastaajal virgutavad neid ka taimelambid. Taimede korrapärane pööramine tagab, et need ei kasva valguse poole küünitades kõveraks.
Katri jaoks oluliste toataimede lood on sageli seotud lähedaste inimestega. Sügavroheliste läikivate lehtedega tõlvlehik on kingitus ema õpinguaastate üürileandjalt. Juba vanuritest jõulukaktused meenutavad ema lapsepõlvekodu, kus nende taimede emad õitsesid igal hilissügisel särtsakalt aniliinpunaselt.
Katri tõstab oma jõulukaktuse amplid hilissuvel õue õunapuuoksa peale. See on vanaemalt saadud nipp, kuidas taimi õitsema ergutada. Niiskuse ning soojuse-jaheduse vaheldumine panevad taimed õige varsti pärast tuppatoomist ohjeldamatult pungasid kasvatama.
Taimevahetuse leiud
Osa Katri uuematest toataimedest on pärit õppurite korraldatud taimevahetustelt. Nende käigus on aiandust õppinud Katri soetanud vanu, suisa haruldasi toataimi. Tänapäeval ei satu üldiselt omal ajal tavaliste ratsuritähe, Amazonase meelistähe ega maarika peale. Kuna Katri armastab bonsaisid, siis otsib ta ka lõikamist taluvaid väikselehelisi liike.
„Üldiselt meeldivad mulle väiksed taimed, sest neid mahub koju rohkem. Pistiku võib soetada kasvõi impulsiivostuna. Sellele leiab kodus alati sobiva koha.”
Põnevad hetked
Katri annab üleliigsed taimed ära või vahetab neid uute vastu. Kui paistab, et taim ei lähe pingutustest hoolimata kasvama, annab naine selle hea meelega kellegi teise hoolde või kingib ära. Rohtliilia sarnane vähenõudlik rohetaim sobib ka sellisele tuttavale, kes ei ole just rohenäpp.
„Kõigist kõige kallimad on kingiks saadud taimed ja need, mis ma olen ise seemnest suureks kasvatanud. Väga põnev on vaadata, mis seemnest tuleb.”
Esimene rõõmuhetk koidab, kui taim hakkab lõpuks idanema. Katri jälgib hoolikalt, millised on idulehtede järel kasvavad esimesed pärislehed. Tsitrustaimede seemned hakkavad Katri kogemuste põhjal väga lihtsalt kasvama. Kaks vana sidrunipuud külvas ta juba algklassilapsena. Hiljem on Katril õnnestunud panna kasvama näiteks kuivatatud viigimarjade seest kougitud seemneid. Taimed kasvavad juba kolmandat aastat.
Korra on Katri proovinud kasvatada poest ostetud ananassi lehekodarikust. Selle teravate piikide varjus olevad kõvad lehed venisid lõpuks nii pikaks, et lilleriiulil ei jäänud teistele taimedele üldse ruumi. Viimaks taris Katri hiiglase suvilasse, kus see saab rahus edasi sirguda.
Katri meelest on ilma roheliste taimedeta ruumis veider olla. Suurtel taimedel on tema kodus oma kindlad kohad, kuid ülejäänuid paigutab Katri sageli ümber, sest eri kasv ja lehekujud moodustavad kenasid seadeid. Madalad liigid leiavad koha aknale lähemal, nii et ka teistele jätkuks valgust. Lilleriiuli tühi koht täitub kiiresti uute taimedega.
„Taimi peab olema palju. Mulle meeldivad küllus ja mitmekesisus. Rohelises ümbruses on hea ja rahulik olla. Tundub natuke naljakas, aga reisil olles hakkan oma taimede järele igatsema.”
Tekst: Heidi Haapalahti