Miks soovitatakse sügisväetamist?
Väetis on aia toit ja täpselt nagu talveunes magavad loomad, vajab ka aed talve üleelamiseks toitaaineid.
Taimede peamised toitained on lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K). Sügisel jääb aias neist kahest puudu: fosfor, mis tugevdab taimerakke ja parandab nende külmakindlust, ning kaalium, mis soodustab mitmeaastaste taimede, puude ja põõsaste õitsemist järgmisel suvel ning parandab taimede põua- ja külmakindlust.
Lämmastik seevastu sisaldub kevad- ja suveväetistes. See soodustab kasvu, mis võib lükata taimede uinumist sügisel ja samal ajal nõrgendada talvekindlust.
Millal tuleks sügisene väetamine ära teha?
Vaatamata väetise nimetusele on parim aeg väetamiseks tavaliselt suve lõpus või varasügisel, kui taimed alles kasvavad ja suudavad toitaineid oma kasuks kasutada. Sügisvärvi lehed on selge märk sellest, et taim ei võta enam mullast toitaineid kasvamiseks, vaid valmistub talveks.
Sügisene väetamise täpne aeg sõltub sügise ilmast ja aia geograafilisest asukohast. Hea rusikareegel on, et taimed saavad väetisest kõige paremini kasu, kui sügisene väetamine toimub enne, kui lehed muutuvad kollaseks. Marjade ja puuviljade väetamine peaks toimuma kohe pärast saagikoristust. Mitmeaastaste taimede sügisene väetamine on taimedele kõige kasulikum ka juulis-augustis. Oktoobris, ilmade jahendes, ei pruugi sügisväetis enam mõjuda. Kui mullas on sooja alla 5 kraadi, ei omasta taim enam väetist.
Millised taimed vajavad sügisväetist?
Sügisväetist tuleks anda kõigile aiataimedele; muru, mitmeaastaste taimede, ilupuude ja -põõsaste, okaspuude, marjade ja puuviljade jaoks. Eelkõige saavad väetisest kasu kõik talvekindlad taimed, aga ka vilja kandvad puuvilja- ja marjapõõsad. Samuti on oluline mitmeaastaste taimede sügisene väetamine; nad kasvatavad risoomides juulis-augustis uusi pungi.
