Loodus on külvamisel hea abiline. Talikülv annab kasvuperioodile väikese edumaa ja leevendab kevadist kiirustamist. Samal ajal kasvatad kergesti ilmastikutingimustele vastupidavad, tugevad ja sitked taimi, mis on juba ette karastatud.
Külva talikülvidesse külma taluvaid liike, nagu näiteks spinat, redis ja kapsad. Samuti sobivad talikülviks porgand ja pastinaak, mida külva kasvatuskasti.
Talikülvi võid teha avamaale, kasvatuskasti, kasvuhoonesse või erinevatesse plastkarpidesse. Kui teed talikülvid otse avamaale või kasvatuskasti, on hea maapind enne külvamist eelnevalt tasandada. Kõige lihtsam on seda teha sügisel enne talve tulekut, siis saab talve jooksul kogunenud lume enne külvamist kõrvale lükata. Sügisel tasub maad väetada Kekkilä Mahe Aiamaaväetisega või lisada mulda Kanasõnnikut, komposti või muud orgaanilist materjali.
Talikülviga alustades, võib temperatuur olla miinuskraadides, maa külmunud ja lumine, kuid maapind peaks olema tasane. Lükka lumi mullapinnalt ära. Kui mullapind jäi sügisel tasandamata, pole hullu, võid lume ära lükata ja pinna võimalikult täpselt uue kotimullaga tasandada. Enne seemnete külvamist laske mullal jahtuda. Vajadusel võid mullale lisada veidi Kekkilä Kanasõnniku graanuleid või Mahe Aiamaaväetist.
Külva külma mulda
Kuigi külv toimub talvel, algab idanemine ja kasv alles siis, kui temperatuur tõuseb piisavalt plusspoolele. Külva seemned mulda kaunil talvepäeval, et tuul ei viiks seemneid minema. Sooja ja head varustust kandes on ka talvel külvamine mugav. Külva seemned mulda nagu tavaliselt. Kui soovid saada varajast saaki, võid seemneid külvata tavapärasest tihedamalt ja harvendada ridu, et saaki varakult nautida. Seemned tuleks katta uue kotimullaga. Külvamiseks sobib näiteks Kekkilä Aiamuld. Tihenda muld seemne peal. Kühvelda lumi peale, et tuul mulda koos seemnetega külmunud maapinnalt ära ei puhuks. Külv saab piisavalt niiskust, kui kevadpäike lume sulatab. Kui soovid idanemist kiirendada, võid külvipinda kaitsta plastraami, plastkatte või vana aknaga. Katte all tõuseb temperatuur kiiremini ja kate töötab nagu minikasvuhoone.
Kata külv lumega, mis niisutab mulda vastavalt vajadusele, kui ilm soojeneb. Nii ei pea külvi iga päev jälgima, nagu toas taimede ettekasvatamisel.
Külv kasvuhoones
Kasvuhoone sobib suurepäraselt talikülviks. Mullapinda saab talvel tasandada ja külv sujub hästi kaitstud tingimustes. Kasvuhoonekülvid tasub planeerida nii, et kasvatad talikülvides kasvuhoone sellistes kohtades, kuhu sa kohe kevadel teisi taimi ei istuta. Näiteks võid külvata esimeseks saagiks spinatit ja redist ning nautida kevadist saaki, istutades hiljem samale kohale soojust armastavate tomatite või kurkide istikud. Nii saad saagikoristust varasemaks tuua ja juba varakult rohelise saagiga maiustada. Tasub proovida mitsunat, tatsoit, paksoit, rukolat ja Uus-Meremaa spinatit näiteks tomatite vahele. Samuti õnnestub talikülvis hästi petersell. Külvid võib teha ka erinevatesse plastkarpidesse, nagu puuvilja- ja tomatikarbid.
Redisest saab varajase saagi talikülvides. Seemned võib külvata kasvatuskasti või kasvuhoonesse, kus saagi saab ära kasutada enne tomatite ja kurkide istutamist.
Külva seemned kasvuhoonesse nagu tavaliselt ja kata vajaliku mullakihiga. Külvid võid märgistada ka näiteks Kekkilä Liivakastiliivaga. Kastmise asemel kanna seemnetele lund. Temperatuuri tõustes teeb lumi mulla märjaks ja paneb seemned idanema. Idanemine toimub tavaliselt +4 kraadi juures. Loodus hoolitseb idanemise ja kastmise eest rahulikus tempos tänu lumele. Aedniku ülesandeks jääb jälgida, et muld täielikult ei kuivaks ja vajadusel tuua kasvuhoone külvidele lund juurde.
Talikülv karpides ja hoiukastis
Isegi kui sul pole kasvuhoonet, võid talikülvis kõrgeid istikuid kasvatada, kui külvad seemned näiteks karpidesse. Karbid võib panna kaitstud mini-kasvuhoonetaolistesse tingimustesse plastist hoiukasti. Ühte kasti mahub mitu külvikarpi.
Talikülve võib teha ka erinevatesse aukudega plastkarpidesse, näiteks erinevatesse toidukarpidesse.
Kaanega hoiukastid on suurepärased minikasvuhooned, kuid nende külgedele ja põhja tuleks puurida augud, et liigne vesi ja niiskus saaksid ära aurustuda. Vastasel juhul võib katte all olla liiga niiske ja soe ning seemned võivad mädaneda.
Karpidena saab kasutada erinevaid toidukarpe, näiteks puuvilja- ja tomatikarpe. Kata augud näiteks ajalehe- või köögipaberiga, mis ei lase mullal nõrguda, kuid laseb vett läbi. Täida kastid mullaga, tihenda ja tasanda muld. Külva seemned mulda ja puista õhuke kiht mulda peale. Kasta seemneid, kandes karpide peale lund. Pane külvikarbid hoiukasti ja sulge kaas, et vesi ja lumi ei pääseks sisse.
Lehtkapsa võib külvata karpidesse ja istutada otse kasvatuskasti. Kaitse taimi kapsavõrguga, et kirbud ja kapsaliblika röövikud ei pääseks hiljem kapsaid sööma.
Aseta hoiukast varjulisse ja varjatud kohta, näiteks põhjaseina äärde. Liiga päikeselises kohas võib tärkamine ja kasvamine toimuda liiga vara. Vajadusel lisa kastidesse lund, et muld oleks piisavalt niiske. Kui tingimused kastis tunduvad liiga niisked ja soojad, õhuta kasti vajadusel kaant avades. Olukorda on hea jälgida, et külvid ei kuivaks, kuid ei oleks ka pidevalt läbimärjad, sest siis võivad seemned mädaneda.
Redisest areneb talikülvides värske ja krõmpsuv taim. Kastmine toimub alguses rahulikult lumega, mille järel järk-järgult vaheta see kastekannu ja vee vastu.
Idanemine looduse rütmis
Külviaeg ei mõjuta idanemisaega. Seemned on idanemiseks valmis, kui temperatuur tõuseb. Idanemine toimub, kui temperatuur tõuseb +4 kraadini ja üle selle. Külmemas ilmas seeme puhkab kauem. Külmkülv pikendavad külviaega ja leevendavad kevadist kiirustamist. Taimed arenevad kastide kaitse all, kasvuhoones või kasvatuskastis looduse rütmis tugevateks ilma pideva hoolitsuseta. Väike jälgimine ja lume lisamine on vahel vajalik, kuid aednik pääseb kergemalt. Karpides kasvavad taimed tasub vajadusel ümber istutada suurematesse pottidesse või viia avamaale, kasvatuskastidesse või lillepeenrasse kasvama. Taimed ei vaja enam karastamist, vaid on juba ette karastatud ja jaheda kevadilma jaoks kohanenud. Pärast sooja perioodi ootamatuks külmalaineks tasub siiski valmis olla ja kaitsta taimi vajadusel kahekordse katteloori või vana linaga.
Kui roheline varakevadel maast tärkab, on rõõm suur. Esimese saagikoristuseni pole enam kaua aega. Eespool on redis, taustal spinat.
Kapsast saialilleni, salatist kannikeseni
Talikülviks sobivad liigid, mis taluvad jahedust, külma, niiskust ja temperatuurikõikumisi. Talvel võib külvata ka liike, mis arenevad kiiresti saagiküpseks. Heaks osutunud liigid on erinevad lehtköögiviljad, nagu jaapani kapsad, lehtkapsad, salatid, rukola, spinat, Uus-Meremaa spinat ja till. Samuti kasvab redis talikülvides suurepäraselt ja annab saaki kohe varakevadel. Lilleilu soovijatel tasub külvata näiteks saialille, kannikest, lillhernest, rukkilille ja püsikuid.
See-eest tuleks talikülvi ajal ära unustada pika eelkasvatusega ja soojalembesed liigid, mis idanevad soojades tingimustes. Nii et jätke tšillid, paprikad, tomatid toas ettekasvatamiseks. Ka kurgid, kõrvitsad, oad ja mais idanevad kõige paremini soojas mullas ning võivad külmas ja märjas mullas mädaneda.
Redis ja põld-võõrkapsas on suurepärased taimed talikülvis. Taustal kasvab kimbuna murulauk, mis sobib samuti talvel külvamiseks.
Talikülvis kulgeb kasvatamine loodusega kooskõlas. Esimest korda tuleks talikülvile läheneda uudishimulikult katsetades ning rõõmustada õnnestumiste ja üllatuste üle. Edu garantiid pole. Mõnikord on talveolud lihtsalt eriti märjad ja seemned võivad näiteks mädaneda. Alustuseks võib õppida talikülvi näiteks ainult osa seemnetega ja hiljem kevadel külvata osa otsekülvina. Eksperimendid aga õpetavad ja toovad kogemusi, leevendust kevadisele tuhinale ja eelkõige viljakaid istikuid.
Tekst: Johanna Vireaho
Fotod: Hanna Marttinen