Kuidas kasvatada ja hooldada oma tsitruselisi Raila järgi
Ammu enne Vahemere piirkonna taimede populaarsuse tõusu on Raila Aitamurto nende kasvatamisest vaimustuses olnud ning erinevaid tsitrusvilju kodus kasvatanud umbes 15 aastat. Aastate jooksul on tema koju kogunenud juba arvestatav hulk erinevaid taimi: 40–50 puu ringis!
Raila naerab, et hobi “läks käest ära” juba ammu. Esimesed tsitruselised jõudsid koju juba 1989. aastal, kuid nende kääbustsitruseliste eluiga jäi üsna lühikeseks, sest toona polnud Railal veel korralikku arusaama nende hooldamisest.
– Alguses suri ära mitu puud, enne kui sain teada, et taime saab hoida mitmeaastasena. Sellest ajast alates olen tegutsenud umbes 15 aastat, mille jooksul taimede arv on ainult suurenenud ning on säilinud vanimad taimed.
Suurimad väljakutsed on talvitumine ja kahjurid
Raila ütleb, et tema tsitruse kasvatuse hobis on peamine edu see, kui ta märkab, et taim tõesti õitseb.
– Tsitrusviljad annavad vilja alati optimaalsetes tingimustes, seega püüdke tagada neile parimad võimalikud tingimused.
Tihti arvatakse, et tsitruse kasvatamine on keeruline, kuid väljakutseid loovad Raila hinnangul peamiselt talvitumistingimused ja tsitruselisi kergesti ründavad kahjurid. Talvehooajal õitsevad tsitrusviljad kõige paremini tingimustes, kus toatemperatuur on tavalisest jahedam. Raila kogemuse järgi on kahjuritest kõige hullemad lehetäid, kellest on väga raske lahti saada.
– Õnneks on mul vedanud ja kahjureid on aastate jooksul olnud vähe. Tsitrusviljad on kahjurimagnetid, aga reageerin kiiresti ja vaatan alati hoolega, kuidas uued taimed on kahjurite suhtes.
Talvitamise õnnestumiseks tuleb taimel lasta seista jahedamal temperatuuril kui tavaline toaõhk. Raila tsitruselised talvituvad klaasverandal, suuremad puud on garaažis. Klaasveranda temperatuur on alandatud toaõhust jahedamaks, et tingimused kohaneksid rohkem Vahemere piirkonna talviste temperatuuridega.
Raila tunneb, et tsitruselised pole eriti nõudlikud. Näiteks talvekuudel on hooldusvajadus üsna väike, kui taime tingimused on paigas.
– Peate meeles pidama, et need on kuivad maismaataimed lõunast. Taimed peaksid olema rõõm, mitte koorem. Ma ei taha selliseid, mis nõuavad rohkem aega, kui olen nõus andma. Ja need ei ole nõudlikud taimed.
Tsitrusviljadest saavad rõõmu tunda kõik: tänulik võib olla kahe imeliselt lõhnava õie eest või 20 sidruni enda tarbeks hankimise eest. Reegleid pole, mistõttu on see tore hobi.
Juurdumine pudelis
Raila annab ka oma parimad näpunäited tsitrusepistikute kasvatamiseks. Pistikute paljundamine on lihtne meetod, kus emataimelt võetakse sobiv oks, lastakse juurtel areneda ja asetatakse see oma potti kasvama.
Raila sõnul on aeglaselt valmivad tsitrusviljad pistikute kaudu paljundamisel imelihtsad. Kui õitsvalt ja viljakalt puult lõigata oks, jätkab see õitsemist ja tootmist, isegi kui see on vaid viis sentimeetrit pikk.
Tihti juurib Raila oma tsitrusepistikud tühja pudelisse, sest see loob seal oma mikrokliima ning pistikut ei pea kastma ega muul viisil hooldama. Pudel lõigatakse, põhja tehakse äravoolu sisselõiked ja seejärel täidetakse alumine osa õhulise kasvusubstraadiga, näiteks tsitruselise mulla, potikruusa ja orhideemulda seguga.
Lõik torgatakse segusse ja põhi leotatakse ja surutakse tugevalt kinni, enne kui lõikeosa kaetakse pudeli ülaosaga. Kõige varem ilmuvad pudelisse juured mõne nädala pärast. Suuremad pistikud on Raila ka otse kinnisesse kilekotti pakitud potti juurinud.
Kuidas alustada tsitrusekasvatusega?
Seoses tsitruseliste populaarsuse kasvuga on aiapoodides valik suurenenud, eriti kevadhooajal. Raila ise aga oma taimi enam poest eriti ei osta, sest enamik sorte, mida seal tavaliselt müüakse, on tal juba olemas. See-eest saab Raila oma taimed peamiselt teiste huvilistega pistikuid vahetades, osa on ta tellinud ka Itaaliast ja Saksamaalt. Ta suhtleb aktiivselt ka teiste Euroopa entusiastidega.
Siledakoorelisi sidruneid ehk Meyeri sidruneid soovitab Raila kõigile. Taim õitseb ja annab vilja aastaringselt ning talub hästi lõikamist. See sort on üsna vähenõudlik ja paindlik, seega sobib isegi algajale.
Õnnestumiseks on oluline valida õige kasvumuld. Tsitrusviljadele sobib kõige paremini happeline ja õhuline muld. Kasvu keskkond peab olema vett läbilaskev ja huumusrikas. Niiskust hoidev turvas tagab nii madalama pH väärtuse kui ka õhulise niiskust hoidva struktuuri.
Oluline on kohe uue taime muld vahetada, sest sageli pole kauplustes müüdav tsitruseliste kasvusubstraat taime eduks sugugi optimaalne.
Raila sõnul ei ole vaja taimede mulda igal aastal vahetada, kuna mullavahetus on ka taimele koormav. Tavaliselt vahetab ta mulda kevadel ja tõstab vajaduse korral taimed suurematesse pottidesse.
Raila kasutab väetisena palju komposti. Ta on tellinud Itaaliast pikatoimelisi väetisegraanuleid ja ostnud aeg-ajalt ka vedelat tsitruseliste väetist.
– Tegelikult väetan taime palju välimuse järgi. Tsitrusviljad vajavad rohkem rauda, magneesiumi ja mangaani kui teised taimed ning neil on näha lehtede värvist, mis neid häirib.
Kui rääkida lõikamisest, siis ei nõua tsitruselised tavaliselt erilisi oskusi.
– Minu meelest kasvavad tsitruselised üldiselt oma olemuselt väga ilusaks. Kui ma kahtlustan, et puu sees on putukaid, eelistan ma rohkem kärpida, kui kogu taime neile kaotada. Pügan ka siis, kui taimed lakke klammerduvad või enam ustest läbi ei mahu. Aga ma teen seda vaid vajadusel, peamiselt kevadel, kirjeldab Raila enda harjumusi.
Raila kolm olulisemat nippi alustavale tsitruse kasvatajale
- Valgus
– Miski pole taime edu jaoks nii oluline kui valgus. Tsitrusviljad on pärit nii paljudest muudest tingimustest, kui Eesti suudab pakkuda. Head aknalauad on kohustuslikud, kui taim just lisavalgust ei saa. - Jahedus talvel
– Valguse ja suve kõrval on jahedus parim, mida tsitruselistele pakkuda saab. Taimed vajavad ühtseid tingimusi, st üleminekut samasugusele jahedusele, nagu nad on õues harjunud, ja sama kevadel. - Kastmise proportsioon
– vee kogus peab olema proportsioonis valguse hulgaga. Mida rohkem valgust, seda rohkem kastmist.