Ringmajanduse abil saab vähendada materjalide keskkonnamõju. Toorained on ringmajanduses hinnas. Esmalt valmistatakse nendest vastupidavaid ja kvaliteetseid tooteid, mis seejärel kasutusaja lõppedes ringlusse võetakse. See on üks Kekkilä tegevuse alustalasid.
Kekkilä tegevus haljastuse valdkonnas on juba pikka aega tuginenud ringmajandusele. Kekkilä kasutab mitmesuguseid ringlussevõetud materjale nii oma mullajaamades, kus valmistatakse mitmesuguseid tooteid haljastusnõudluse rahuldamiseks, kui ka otse kohapeal, näiteks niidu-, pargi- ja õuealade projektides.
Kekkilä saab mulla tooraineks ringlussevõetud täitematerjali nii kaevandustest kui ehitusobjektidelt. See vähendab oluliselt uue liiva ja moreeni kaevandamisvajadust. Täitematerjalid on piiratud loodusvarad, mida saadakse liiva- ja kruusakarjääridest ning kaljupinnase purustamisel. Tänapäevased ringmajanduse karjäärid on tootmisjäätmed ja mitmesugused kõrvalsaadused.
Ringlessevõetud toitaineid sisaldava kasvusubstraadi kasutamine Espoos Lukutoris, mis põhines emissioonivabal kontseptsioonil.
Võrgustike loomine ning pikaajaline kogemus materjalide ja nende katsetamise alal on Kekkilä tugevus.
Uued retseptid
Ringmajandus on muutnud kasvusubstraatide valmistamise retsepte. Kekkilä haljastus- ja ringlussevõtuteenuste ärijuht Jussi Kankaise sõnul võetakse nüüd varasemate üsna väheste toorainete asemel ringlusse suur hulk erinevat liiva, täitematerjale ja moreeni.
„Ringlussevõetud materjalide kasutamisega kaasneb varasemaga võrreldes rohkem tööetappe. Näiteks tuleb arvesse võtta täitematerjalide fraktsioone ja tihendumist, mis mõjutavad kasvusubstraadi kvaliteeti ja toote võimalikku kasutust,“ räägib Kankainen.
Samuti nõuavad orgaanilised ringlussevõetud toorained, näiteks erinevad kompostitud fraktsioonid, pidevat kvaliteedikontrolli, et tagada iga mullapartii vastavus toote spetsifikatsioonile.
Kekkiläl on hea raamistik toorainete kasutamiseks vastavalt ringmajandusele: pikaajaline kogemus kasvusubstraadiga ning katsetamisvõime laborite ja eksperimentaalsete kompostimisrajatistega mitmes riigis. Need on vajalikud, et säilitada uutest materjalidest valmistatud kasvusubstraatide kõrge kvaliteet. Selle tagamiseks on tähtis väärtustada toorainet.
„Kui toode ei täida oma eesmärki, muutub see kohe pärast tootmist jäätmeks. Kuna teeme igapäevaselt eri materjalidega taimekasvatuse katseid, saame tõhusalt katsetada mitmesuguseid retsepte, leida toimivaid kombinatsioone ja tuua turule uusi tooteid. Juba praegu pakume haljastustooteid, mis on valmistatud kuni 80% ulatuses ringlussevõetud toorainest,“ ütleb Kankainen.
Vantaa tootmisjaamas ringlussevõetud moreeni kasutakse hiljem keskkonnasõbralike kasvusubstraatide valmistamiseks.
Ringmajandus on meeskonnatöö
Uued materjalid ja ringmajandus nõuavad laiemaid koostöövõrgustikke kui traditsiooniline lineaarne majandus. Kekkilä osaleb kümnetes ühisprojektides, mille eesmärk on uurida tööstuse kõrvalsaaduste ja jäätmete kasvusubstraadiks sobivust ja kättesaadavust ning nende ümber tootmisahelate rajamise võimalusi.
Üks Kekkilä neljast kompostimisjaamast, mis asub Kukkuroinmäe jäätmekäitluspiirkonnas Lõuna-Karjalas, on tõeline ringmajanduse musternäidis. Seal töödeldakse tohutul hulgal eri jäätmeid ümber uueks kasulikuks tooraineks.
Kekkilä on seal välja töötanud uut tüüpi komposti kohaliku biogaasijaama ja metsatööstuse kõrvalsaadustest. Kekkilä enda kompostimisprotsessist saadav lämmastikurikas pesuvesi suunatakse tagasi lähedalasuvasse UPM Kauka tselluloositehasesse, kus seda kasutatakse lämmastikväetise asemel. Tehase reovett töödeldakse bakteritega, mis kasvavad tänu sellele lämmastikule. Kekkilä kompostimisjaamast tulev pesuvesi asendab protsessis uue lämmastiku kasutamist, mille tootmine nõuaks muu hulgas palju maagaasi.
Hoopis teistsuguse näite võib tuua Läänemere rannikult. Kekkilä osaleb John Nurmise fondi ja Metsähallituse roostikuprojektis, mille raames arendatakse rannikult niidetud pilliroost uue kasvusubstraadi tooraine tootmisahelat.
Rannikuala niitmisega saame taastada poollooduslikke elupaiku ja vähendada Läänemere eutrofeerumist kiirendava roo vohamist. Üks hektar roogu võib sisaldada isegi kuni 10 kg fosforit, 100 kg lämmastikku ja üle kahe tonni süsinikku.
Kui suudaksime ühiselt välja töötada viisi, kuidas niidetud roogu tõhusalt kasutada, oleks sellel nii looduse kui ka kliima seisukohalt positiivne mõju, kuna see võiks asendada kasvuhoonetes taastumatu turba ja kivivilla kasutamist ning vähendada süsinikuheidet. Lisaks ei jääks niidetud roog vette mädanema ega metaani eraldama.
Arendusprojektis osaleb mitu ELY-keskust, külaseltsi ja muud kohalikku organisatsiooni ning ettevõtet. Kekkilä ülesanne on roost kasvatussubstraadi valmistamine ja katsetamine.
Jussi Kankainen – Kekkilä haljastus- ja taaskasutusteenused
„Oleme juba katsetanud roo töötlemist ja kompostimist ning varsti alustame taimekasvatuse katsetega. Tähtsaim selles projektis on siiski kogu tarneahela ülesehitamine. Paljud materjalid on omaduste poolest üsna sobivad, kuid näiteks tootmisjaamade asukohad ja kättesaadavus mõjutavad seda, kas valminud toode on ka kaubanduslikult elujõuline,“ räägib Kankainen.
Kestlikkusele üleminek tähendab praktikas just sellist üheskoos katsetamist ja arendamist.
„Siin ei ole aega passida! Otsime pidevalt uusi partnereid ja potentsiaalseid tooraineid, katsetame uusi lahendusi ja arendame tooteid. Tunneme, et teeme midagi olulist. See on konkreetne näde sellest, kuivõrd suurt osa toorainest saab materjalide targa kasutamisega asendada,“ ütleb Kankainen kokkuvõtteks.
Selles artiklisarjas räägime, kuidas Kekkilä ringmajandust edendab. Esimeses osas võtame luubi alla elu aluse – mulla. Juttu tuleb nii sellest, milline on kestlik muld, kui ka sellest, millest me praegu kasvusubstraate valmistame.
Loe meie artiklisarja 3. osa: Tuttav Aia- ja Suvilakomposter on nüüd valmistatud taaskasutatud plastist
ja 1. osa: Kekkilä vähendab keskkonnakoormust ringmajanduse toodetega