Korduma kippuvad küsimused

Heas mullas või õigemini kasvusubstraadis on taimedel võimalikult hea olla. Muld sisaldab õiges vahekorras tooraineid, kuid mitte umbrohujuuri, prahti või suurt hulka seemneid. Kvaliteetsesse mulda istutatud taim nõuab vähem hoolt ja kasvab paremini.

Hea muld on ühtlase kvaliteediga segu mineraal- ja orgaanilistest ainetest. Mineraalained on peenliiv, liiv ja savi. Orgaanilised ained on turvas ja kompost.

Põllu- või aiamuld on samuti segu, aga see on tekkinud looduse ja põllumajanduse toimel. Sellise nn loodusliku mulla kvaliteet on üldiselt väga ebaühtlane ja mullas võib olla palju umbrohtu.

Uue mullasordi väljatöötamisel arvestatakse mitme asjaoluga. Mulla omadused olenevad taimede vajadustest ja mulla kasutusotstarbest. Lisaks peab muld olema lihtsasti kasutatav ja tõhus.

Meie eesmärk on pakkuda sobivaid muldasid nii toa- ja õuetaimedele, peenramaale, roosiaeda, suvelillepottidesse kui ka muru rajamiseks. Tänu tootearendusele on meie mullad kvaliteetsed ja need teevad aiapidamise lihtsaks.

Mullasegude toormena kasutatakse peamiselt turvast, mineraalmuldasid ja komposti. Mulla soovitud omadused määravad ära kasvõi selle, milliseid turbasorte selles kasutatakse

Konkreetsele taimerühmale mõeldud muld on hästi läbimõeldud omadustega. Toome mõned näited.

Erimuld Püsikutele ja Roosidele sobib mitmeaastaste lillede, rooside ja elulõngade istutamiseks. See sisaldab palju toitaineid. Näiteks tagab kaalium rikkaliku õitsemise, peen savi hoiab niiskust ja vabastab toitaineid aeglaselt.

Okaspuu- ja rododendronimuld on madala pH-ga. See sobib happelist pinnast vajavatele taimedele.

Suvelilledel on kasvamiseks tarvis palju vett ja toitaineid. Seepärast leidub Suvelillemullas pika toimeajaga põhiväetist, mis tagab üldise kasvu, ning kastmiskristalle, mis hoiavad mulla ühtlaselt niiskena. Ühtlasi soodustab mulla õhurikas struktuur juurte kasvu.

Toitainerikas Aiamuld sobib mitmeks otstarbeks alates puu istutamisest kuni muru rajamiseni.

Pottidesse ja kastidesse istutamisel ei ole taimede jaoks vahet, millises mullas nad kasvavad. Kui muld on juuri täis, ei jätku kasvamiseks enam ruumi ega toitaineid. Elujõulised uued juured tarbivad kõige rohkem toitaineid ja vett. Juurestik vajab kasvamiseks suuremat potti ja uut toitainerikast mulda.

Aias on mingisugune muld enamasti juba olemas. Hea lõpptulemuse nimel tuleb arvestada, et taimed on kasvanud aiandis lopsakaks ja kaharaks toitainerikkas turbasisaldusega segumullas. Selleks et kasv jätkuks sama võimsalt ning kasvukohale juurdumine õnnestuks, on oluline segada istutusaugust kaevatud pinnase hulka tublisti uut mulda.
Kasutusvalmis kotimulda on lihtne kasutada. Aiamuld sobib hästi paljude puude ja põõsaste istutamiseks.

Happelist pinnast vajavate taimede istutamisel kasutatakse üksnes Okaspuu- ja rodomulda. Nii ei suurene mulla pH ja näiteks rododendroni lehed ei kolletu.
Mahe Aiamulla kasutamise korral annavad juurviljad rikkaliku saagi ning nende rohimise ja maa ümberkaevamisega ei pea nii palju vaeva nägema. Ürtidele on olemas eraldi liivasegune erimuld.

Toitemulla all peetakse silmas maa pealmist huumusrikast kihti. See on moodustunud kasutusel olnud põldudel aja jooksul labidasügavuselt maa harimise ja väetamise ning mikroorganismide elutegevuse käigus. Mullakihi all paikneb tihe aluspinnas ehk -põhi, mis on toitainevaene.

Argikeeles tähendab toitemuld head toitainerikast aiamulda, milles taimed hästi kasvavad ja õitsevad.

Mullastik vaheldub looduslikult madalamate alade sitkest savipinnasest ja metsaga kaetud alade kuivast, eristumatust moreenmullast kuni huumusrikaste puisniitudeni.

Aias ja peenramaal saab muuta toitemullakihi toitainerikkamaks, kui lisada sellele uut mulda, komposti ja väetist. Taimejäätmeid lagundavad mikroorganismid lisavad omakorda mullakust.

Kvaliteetse mullasegu valmistamisel ei võeta toitemulda mitte põllult, vaid segatakse eri toorained kokku. Koormakaupa müüdav lahtine muld sisaldab rohkem mineraalaineid, nagu liiv ja savi. Pakendatud kotimuldades on jällegi suhteliselt rohkem turvast.

Mulla pinnal lendlevad või taimede ümber sumisevad kärbsed on tõenäoliselt leinasääsed. Leinasääsed ei ole taimede kahjurputukad, aga on siiski ebameeldivad. Vastsed söövad taimede juusjuuri ning kui neid on palju, võivad nad taimi vigastada. Täiskasvanud leinasääsed seevastu taimi ei söö, küll aga näiteks pottide pinnal leiduvat hallitust, samuti armastavad nad uude värskesse mulda muneda.

Leinasääskede olemasolu ei ole seega iseenesest seotud taimekasvatuse ega mulla vahetamisega, vaid on loomulik nähtus. Leinasääskedele meeldib niiske mullakeskkond ja nad munevad sellesse. Sellepärast tundub ka kevadise mulla vahetamise ja taimekasvatuse ajal, et neid sigineb juurde. Kahjuks võib ka üks leinasääsk nii palju muneda, et selle tulemusel tekib palju uusi sääski.

Leinasääskede hävitamiseks tuleks hakata kastma alt, et mulla pind kuivaks, sest sääsed munevad niiskesse mulda. Pottidest võib ka eemaldada mulla pindmise kihi, kus võib olla vastseid.

Tõrje puhul tuleks töödelda kõiki toataimi, kuna sääsed paljunevad kiiresti, munedes järjest uutele taimedele. Kui probleem jätkub, tuleks vastsetest vabanemiseks kõigi taimede muld välja vahetada.

Täiskasvanud lendavaid leinasääski võib püüda kärbsepaberiga. Toataimede läheduses võib hoida väikest tassi magusa mahlaga, millesse on lisatud tilk nõudepesuvahendit. Mahl meelitab putukad jaole ja nõudepesuvahend tapab nad. Üks võimalus leinasääskede tõrjumiseks on paar tundi kestev vette kastmine. Sellisel juhul peab aga potis olema korralik drenaaž ja selle põhjas auk, et muld kuivaks kiiresti ja juurte hapniku juurdevool ei katkeks. Taimekasvatuses see meetod ei tööta. Pottidest võib ka eemaldada ettevaatlikult mulla pindmise kihi, kus võib olla vastseid. Samuti võib asetada mulla pinnale vastsete ahvatlemiseks tükeldatud toore õuna.

Probleemi aitab lahendada ka multši kasutamine pottide peal, nii et leinasääsed ei pääse kuigi lihtsalt mulda munele. Taimekasvatuses on kõige parem lahendus kerge liivakihi kasutamine.

Üks mulla seguaine on soost kaevandatud turvas. Pärast soos kasvanud puude langetamist on kännud küll eemaldatud, aga järele jääb veidi kändude peenemaid juuri, mis satuvad vahel sõelumisest hoolimata mulla hulka. Kui mullas on puutükke, võtke need ära üksnes mulla pealmisest kihist. Sügavamale jäävad puutükid ei tee kahju, vaid hoopis parandavad mulla struktuuri ja muudavad seda õhurikkamaks.

Mulla pinnale tekkinud kollakas taimestik on tõenäoliselt hallitus, mis kujutab endast mulla toorainetes levinud kiirikseente nähtavat kasvuetappi. Kiirikseened, nagu ka muud mullamikroobid, on taimede juurestiku seisukohalt eluks vajalikud, kuid on ka arusaadav, et inetu taimestik mulla pinnal ei ole soovitav.

Tõhusaim viis, kuidas seente kasvu pidurdada, on alt kastmine. Alt kastmise abil püsib mulla pind kuivana, nii et niiskust armastavad seened ei kasva poti pinnal. Hallituse kasvu piiramiseks võib mulla pinna katta ka Kekkilä dekoratiivkividega. Kivikatted on ka kasulikud, kuna tänu nendele püsib muld kauem niiske ja taimi pole vaja nii tihti kasta.

Kui soovite, et mullapind jääks nähtavale, võite lisada kastmisvette aeg-ajalt tubli sortsu Kekkilä Lilleväetist, kuna selle üleannustamine ohjeldab seent. Taimekasvatuses ei ole seda soovitatav teha, sest liiga suur toitainete hulk takistab väikeste taimede juurtel vee omastamist, mistõttu need võivad ära kuivada.

Kõik meie toodetud pakendid on eraldi partii numbriga nummerdatud. Partii number asub koti küljel EAN-koodi lähedal ja see on tindiprinteriga tehtud numbriseeria. Partii number võimaldab meil vaadata toote valmistamisega seotud erinevat kvaliteedikontrolli teavet. Näeme näiteks seda, millal pakend toodeti ja milliseid laboratoorseid väärtusi selle tootmisetapis saadi.

Partii numbri kood on kõigil meie toodetel, sealhulgas väetistel. Lisaks on mitmevärvilistel kottidel muid trükitud koode, mis on seotud pakendiplasti kvaliteedi ja tootmispartiiga. Need koodid asuvad pakendi ülaosas ja ei ole seotud pakendi enda sisuga.

Kõik Kekkilä mineraalväetised ja mineraalväetistega toataimede mullad on vegantooted. Need ei sisalda midagi loomset. Enamikus Kekkilä mahetoodetes kasutatakse taimseid ehk veganväetisi, mis on valmistatud kääritatud taimeekstraktidest. Need taimeekstraktid on saadud toiduainete tootmise kõrvalsaadustest nagu kartul, sojauba, nisu, mais, õllepärm, kookos ja suhkrupeet.

Meie mahemuldadest on vegantooted Ürdimuld, Kasvumuld, Tomatiturvas, Kasvukott, Mahe Aiamuld, Taimne Kompostmuld

Maheväetistest on vegantooted Looduslik Orhideeväetis, Meriadru, Mahe Aiamaaväetis

Vegantooted on pakendil tähistatud sildiga „100% taimne toode“.

Kekkilä Suvelillemuld sisaldab Osmocote pikatoimelisi väetise graanuleid, mis sarnanevad teomunadega. Kuna ettevaatus on oluline, et kindlaks teha millega tegu, siis väetisegraanulit sõrmede vahel pigistada, läheb see prõksuga katki. Teomunad tunduvad sõrmede vahel aga sellised limased-lögased ning on valkja ja nahkja kestaga ning  ühesuurused. Väetisegraanulid seevastu on värvilised ja erineva suurusega.

Komposti kasutamine on mitmes mõttes ökoloogiline, kuna see võimaldab meil säästa väärtuslikku turbaressurssi, suurepäraselt ära kasutada jäätmeid ja edendada taaskasutust. Kuna kompost sisaldab palju erinevaid taimede kasvuks kasulikke mikroobe, kasutatakse seda mulla lisandina. Mida aktiivsemad mikroorganismid, seda viljakam maa. Kompostimine on rangelt kontrollitud ja litsentseeritud tegevus, mistõttu valmistame seda oma ettevõttes ise. Pakitud Kekkilä mullad ei sisalda kunagi olmejäätmetest settekomposti.

Kekkilä kasutab oma toodetes üha enam taimepõhist kvaliteetset mullaparanduskomposti, mis muudab mulla kohevaks ja poorsemaks. Näiteks Mahe Aiamuld sisaldab muu hulgas aiajäätmete ja puukoorte termokompostimise teel saadud Kekkilä oma tehases toodetud komposti. Kekkilä Taimsele Kompostmullale on peale komposti lisatud ka sammalt.

Komposti kasutatakse mulla täiendusena, kuna see sisaldab palju kasvu jaoks kasulikke mikroobe. Mikroobid on üherakulised organismid: bakterid, vetikad, algloomad, pärmid ja hallitusseened. Mikroobid on mulla kasvu seisundi jaoks üliolulised. Ilma mikroobse aktiivsuseta kasv peatuks, mulla elu lakkaks. Mulla mikroobide ülesanne on orgaanilise aine lagundamine ja sellest toitainete eraldamine, puru stabiliseerimine sekretsiooni kaudu ja mulla tervise säilitamine haigusi ennetavate ainete tootmise ja saasteainete lagundamise kaudu. Kui mullaloomad söövad taimset materjali, hoolitsevad mikroobid oma väljaheidete edasise töötlemise eest. Nad lagundavad jääkmaterjali toitaineteks, mida taimed saavad kasutada, ja kokkupuuteks vajalikuks süsinikdioksiidiks. Sel viisil pöörlevad lagunevad loomad ja mikroobid toitainete veskit. Mida aktiivsem on mikrobioota, seda produktiivsem on maa!

Kastmiskristalle kasutatakse ainult Kekkilä Suvelillemullas, nende ainulaadse omaduse tõttu sidusa vett. Kekkilä kasutatud kastmiskristallid on ohutud ning söödavate taimede kasvatamisel ka uuritud ja biolagunevad. Mikroplasti meie toodetele ei lisata. Kastmiskristallid seovad vett kümme korda ja hoiavad seda, pikendades nii taimede kastmisintervalli ja hõlbustades seeläbi taimede hooldamist. Kastmiskristallid on kõige paremad piirkonnas, kus on suur kuivamisoht, näiteks lilleamplites ja rõdukastides.

Kekkilä JuurejõudTM on huumusühend. See tugevdab taime juurestikku ja toitainete omastamist. Kekkilä lisab mahemuldadesse parimate tulemuste saamiseks looduslikku huumusühendit, mille funktsionaalsust on testitud nii taimekasvatuses kui ka professionaalses põllumajanduses. Kekkilä Juurjõud on valmistatud maapinnast saadud mineraalist leonardiidist (suure humiinhappesisaldusega orgaaniline sete).

Aialubi on sõmer ja niiske, et seda oleks lihtne ilma tolmu tekitamata ühtlaselt laiali laotada.

Aialupja valmistatakse marmorist. Osa marmorikillustikust jääb peene kivipuru kujule. Peenemad osakesed lahustuvad vees ja valguvad viivitamata pinnasesse, kus vähendavad kohe maa happelisust. Suurem kivipuru lahustub aeglasemalt, pikendades lubja toimeaega.

Aia lupjamine on sama oluline tegevus nagu väetamine, sest see vähendab mulla happelisust. Taimed saavad pinnases leiduvaid toitaineid kõige kergemini kätte, kui mulla pH on umbes 6,2–6,5.

Aialubi on sõmer ja niiske, tänu millele on seda lihtne ilma tolmu tekitamata ühtlaselt laiali laotada. Lupja võib laotada kevadel või augustis-septembris.

Kastmisvette segatavad väetisepulbrid võivad seistes ära kuivada ja kivistuda. Sellised väetised on näiteks Kekkilä Kastmisväetis, Roosiväetis, Suvelilleväetis ning pulberkujul Okaspuu- ja Rodoväetis.

Kuivanud väetise saab muuta paremini doseeritavaks, kui lisada sellele 1–3 mõõdunõutäit vett ühe kilogrammi väetise kohta. Laske üleöö seista ja segage hästi läbi.

Kekkilä Muruväetis Plus+ ja Muruväetis laotatakse murule võimalikult ühtlaselt ja muru kastetakse kohe pärast väetamist.

Kui väetist on laotatud ebaühtlaselt, siis on seda muru kasvukiiruse ja värvierinevuste järgi näha. Halvimal juhul võivad liigse väetise või selle ladestumise tõttu tekkida isegi põletusdefektid. Seepärast on oluline järgida doseerimisjuhiseid ja laotada väetis ühtlaselt.

Taimelehtedele ladestuva väetise tekitatud põletusdefekte saate ennetada, kui kastate taimi või väetate neid vahetult enne sadu. See kehtib peale Muruväetise ka kõigi teiste väetiste kohta. Kõik taimelehtedele ladestuvad väetiseterad võivad tekitada põletusdefekte.

Korrapärasus on oluline nii kastmise kui ka väetamise puhul. Kui olete harjunud iga päev kontrollima, kas taimi on vaja kasta, ei kuiva taimed liiga. Kuivusest tingitud stress põhjustab pungade langemist ja kasv jääb kängu.

Toitained jõuavad taimedesse vees lahustunult. Kastmisveele lisatud väetist saavad taimed kohe kasutada. Suvelilleväetist on soovitatav anda taimedele sageli ja lahja lahusena, kasvõi iga kastmiskorra ajal. Kui hoiate väetisepurki nähtaval kohal, siis leiab see ka kasutust.

Sügisel algab taimede puhkeperiood. Enne seda ehk augustis-septembris väetatakse taimi lämmastikuvaba Kekkilä Sügisväetisega ja Sügisväetis Plus+´iga, milles on rikkalikult fosforit ja kaaliumi. Sügisväetis kiirendab taimede talveks valmistumist ja parandab nende talvekindlust.

Sügisel ei väetata lämmastikurikaste väetistega.

Ühe meelest Puukooremultš haiseb, teise meelest lõhnab jällegi mõnusalt okaspuumetsa järele. Teisisõnu – ilu on nuusutaja ninas …

Kekkilä Puukooremultši valmistatakse kvaliteetsest männikoorest. Värskes okaspuus ja ka koores on looduslikud eeterlikud õlid, mis lõhnavad tugevalt mitu päeva. Kui koor veidi kuivab, kaob lõhn iseenesest. Lõhn ega vaiguained ei ole taimedele, loomadele ega inimestele kahjulikud.

Puukooremultš on puhas looduslik toode, mida saame saeveskitest üle kogu Soome. Sellisena ei ole toodet üldse muudetud, see on endiselt puhas männikoor. Toote kvaliteedi kõikumised on tingitud puude langetamisest ja koorimistingimustest.  Samuti puu vanusest, kasvukohast jne.

Kekkilä Dekoratiivmultšid on loodushoidlike ja ohutute meetoditega, raudoksiididega, värvitud männi hakkepuit. Raudoksiidid koosnevad looduses levinud mineraalainetest ning hapniku- ja rauaühenditest. Neid kasutatakse muu hulgas värvainena müürimördis ja keeduvärvis.

Värvi kinnitamiseks ei kasutata kinniteid. Seega ei ole dekoratiivmultšide värvained kahjulikud.

Dekoratiivmultš ei nõua pärast kasutamist erikäitlemist, vaid sel võib lasta ajapikku sealsamas kõduneda. Samuti võib selle hiljem kompostida.

Dekoratiivmultšikihi all tuleb kasutada geotekstiili ainult juhul, kui mullas leidub mitmeaastaste umbrohtude risoome. Dekoratiivmultši võib kasutada ka Puukooremultši kihiga kaetud pinna viimistlemiseks. Dekoratiivmultši kihi soovitatav paksus on 3–7 cm.

Koti avamisel ja multši laotamisel näete, et selle pinnal on värvitolm, mis lahustub saju ajal ja valgub maha. Kuna tegemist on loodustootega, võivad värvi toon ja intensiivsus pisut erineda. Värvi mõjutavad puu vanus, puusüü, niiskus jms.

Soovitame kanda kaitsekindaid, sest värvaines sisalduv raud võib põhjustada tundlikul nahal kipitust ja nahakahjustusi.

Multšil võib lasta sealsamas kõduneda. Selle võib ka hiljem kompostida. Multš on värvitud looduslike raudoksiididega ja see on keskkonnale täiesti ohutu. Värv peab meie vahelduvatele ilmadele hästi vastu.

Kahjuks võib toode vahetevahel selliseks muutuda ning põhjuseks on see, et toode ei saa pakendis piisavalt õhku. Tooted on alusele ladustatud üksteise peale ning alus on omakorda kiletatud. Kui ilmastikutingimuste tõttu on ka niiskust vahele läinud, siis võibki taoline reaktsioon tekkida. Me ei töötle oma multšitooteid mitte mingisuguste kemikaalidega, mille abil võiks seda reaktsiooni vältida, kuna kemikaalid oleksid aias olevatele taimedele kahjulikud. See valge kiht ei ole taimedele ohtlik ning kui toode on laiali laotatud, siis kaob see kiht ise ära. Ehk tegelikult on toode täiesti tavapäraselt kasutatav.

Kekkilä dekoratiivmultšid kujutavad endast loodushoidlike ja ohutute meetoditega looduslike raudoksiididega värvitud männi hakkpuitu. Värvi kinnitamiseks ei kasutata kinniteid.

Pärast talve võib multši värv olla pisut tuhmunud. Soovitame seda värskendada uue hästi õhukese multšikihiga. Nii näeb multšiga kaetud pind välja korras ja viimistletud.

Kõik Kekkilä dekoratiivkivid on looduslikud kivimid. Need on saanud oma nimed konkreetse kivimi järgi, näiteks Punane Graniit või Must Diabaas.

Kivide värvierinevused olenevad nt kivimurru asukohast. Kividele on iseloomulik ka värvi intensiivsuse muutumine olenevalt ilmast. Kohe pärast laotamist on kivide pinnal veel halli tolmu, mis võib lasta neil paista heledamatena. Sadu muudab kivid paari nädalaga tumedamaks ja nende värv läheb intensiivsemaks.

Tootenimetus viitab kivimile, mitte toote värvile selle laotamise hetkel. Näiteks Valge Gabro on valget värvi, milles leidub ka veidi halle ja roosasid toone. Musta diabaasi värv muutub jällegi aja ja ilma toimel intensiivsemaks.

Ka Suured dekoratiivkivid on looduslikud kivid. Pakendis võib olla töötlemisel kahjustada saanud kive.

Dekoratiivkivid ei ole pestud. Nende pinnal oleva tolmu peseb esimene vihm maha.

Punane graniit ja Must diabaas on pärit Soomest.

Valge gabro Norrast.

Rannakivi Taanist.

Suured Dekoratiivkivid Indoneesiast.

Meie tootevalikusse kuuluvad dekoratiivkivid on mõeldud kaunistuseks. Kahjuks ei saa me soovitada nende kasutamist akvaariumis.

Kasvatuskast on valmistatud töötlemata männist. Tootevalikus on ka musti kaste, mis on tehtud mustaks peitsitud töötlemata männist. Kasvatuskastide puit ei sisalda immuteid, olles tänu sellele keskkonnasäästlik ning söögitaimede kasvatamiseks ohutu.

Mustad kasvatuskastid on kohe kasutusvalmis. Puidukarva Kasvatuskasti tuleb enne selle kasutuselevõttu sobiva pinnaviimistlusainega töödelda – peitsida, õlitada või värvida. Kasvatuskasti pinda ei ole töödeldud, et klient saaks viimistleda selle oma soovi järgi ja oma aeda sobivalt.

Kui Kasvatuskastil ei ole põhja, siis ei jää liigne vesi kasti pidama, vaid valgub maasse. Kuival perioodil saavad taimed kasutada ära maast kapillaarselt tõusvat vett. Peale selle on mugav valmistada sügavate juurtega taimedele ette sügavam kasvusubstraat, eemaldades kasti alla jääva mulla.

Kui kasutate Kasvatuskasti aias, siis ei vaja see põhja. Umbrohu- ja puujuurte tõrjeks võite asetada mulla alla geotekstiili. Võite teha põhja ka tõkkeplaadist või niiskuskindlast vineerist. Kui kasutate Kasvatuskasti näiteks terrassil, siis vajab see põhja. Kasutage kasti sees kaitsekilet, et kastmisvesi ei rikuks terrassipõrandat. Ärge unustage teha kasti põhja Kekkilä Potikruusaga drenaaži.

Kui soovite kasvatada Kasvatuskastis sügavate juurtega taimi, siis peate muru sügava kasvusubstraadi ettevalmistamiseks eemaldama. Soovi korral võite hoida muru, puujuured ja võimalikud mitmeaastased umbrohud Kasvatuskasti kasvusubstraadist eemal geotekstiili abil.

Kasvatuskastide ümbruse võib katta multši või dekoratiivkividega – nii näeb see hoolitsetum välja. Multšiga kaetud pinnad võib omakorda murust eraldada Kekkilä Muruäärisega.

Kekkilä Ürdimuld sobib suurepäraselt ürtide, maitsetaimede ja muude söögitaimede kasvatamiseks. Kekkilä Aiamuld ja Mahe aiamuld on suurepärased üldmullad ning sobivad tänu oma veepidavusele hästi kiiresti kasvavatele juurviljadele ja tomatitele.

Põõsasmustikatele sobib Erimuld okaspuudele ja rododele, püsikutele ja vääntaimedele aga Erimuld püsikutele ja roosidele. Kui soovite kasvatada Kasvatuskastis suvelilli, täitke see Erimullaga suvelilledele.

Ühte Kasvatuskasti läheb kuus kotti mulda, näiteks Kekkilä Mahedat aiamulda 40 liitrist. Väiksesse kasvatuskasti mahub poole vähem ehk kolm kotti.

Kasvatuskastis kasvavaid taimi väetatakse samadel põhimõtetel nagu aias kasvavaid taimi, järgides pakendil toodud juhiseid. Kui olete ehitanud Kasvatuskastile põhja, siis olge doseerimisel väga hoolikas, sest kasvuruum on sel juhul piiratud ja väetise üleannustamise oht suurem.

Sügavate juurtega taimedele piisab kahest Kasvatuskastist. Sellisel juhul on ka töötamiskõrgus seljale mugav. Mida rohkem kaste üksteise peale asetada, seda hoolikamalt tuleb jälgida, et aluspind oleks tasane ja mullaga täidetud kastid ei vajuks viltu.

Musti Kasvatuskaste ei ole vaja kohe töödelda. Olenevalt ilmadest tuleb neid siiski mõne aja pärast peitsiga hooldada. Soovitatav on pöörduda värvikaupluse poole, kust leiate sobiva peitsi või värvi, mis arvestab kasvatuskasti kasutusotstarbega.

Puidukarva Kasvatuskasti tuleb enne selle kasutuselevõttu sobiva pinnaviimistlusainega töödelda. Linaõli ja värnits ei sisalda toimeaineid, nii et neid on kasvatuskasti pinnaviimistluses ohutu kasutada. Samas võib selliste ainetega töödeldud puitpind iseenesest kergemini pinnahallitust külge võtta.

Kasvatuskasti töötlemiseks sobib ka Tikkurila paadilakk Unica Super. Selle kasutamisel tuleb siiski arvestada, et lakk hakkab vananemisel kooruma. Paadilaki kasutusjuhendis toodud Tikkurila krundid (Valtti Pohjuste või Valtti Akvabase) ei sobi kasvatuskastis kasutamiseks. Söögitaimede kasvatamiseks ja välistingimustes kasutamiseks sobib ka Osmocolori must peits.

Termotöödeldud kasvatuskastid võib soovi korral töötlemata jätta.

Kergitatud kasvusubstraat kaitseb taimi iseenesest maapinna külmuse eest. Lisaks võite kaitsta taimi näiteks kattelooriga nagu mujal aias.

Kasvatuskasti tohib jätta talveks oma kohale, kuid kasutusea pikendamise nimel tuleks see täielikult või osaliselt tühjendada. Kevadel tuleb kasti nurgad üle kontrollida ja kui puit on jäätumise tagajärjel pisut nihkunud, siis kergelt kokku kopsida. Ühtlasi tuleks vaadata, kas kast vajab uut töötlemist. See oleneb mullastikust – niiskemates tingimustes tuleb Kasvatuskasti mõnevõrra sagedamini töödelda.

Põõsaste toestamine aitab neil rasket saaki kanda. Toestatud ja õhurikas taimestik peab ka haigustele ja kahjuritele paremini vastu. Kui marjakobarad asuvad maapinnast kõrgemal, siis on marjad puhtamad ja neid on ühtlasi mugavam noppida.

Marjapõõsatugi sobib hästi toeks ka dekoratiivpõõsastele ja daaliatele ning suurtele püsikutele nagu pojengid.

Marjapõõsatugi on valmistatud männist. Seda on peitsitud musta, hallitustõrjeainet sisaldava peitsiga, mis ei ole mürgine ning sobib ka söögitaimede juurde.

Sobiv sügavus oleneb põõsa suurusest. Saaki kandvaid oksi tuleb korralikult toestada, s.t toed tuleb asetada selliselt, et tugi püsiks stabiilselt püsti.

Marjapõõsatoe suurust saab reguleerida. Kui kasutate seda väikse põõsa toestamiseks, siis paigaldage püsttulbad üksteisele lähemale. Liitekohast üle ulatuvad põikpuud võite soovi korral 5 cm pikkuseks saagida. Nende otsi võite töödelda musta peitsiga.

Marjapõõsatoe kasutusiga on pikk, sest kord paigaldatud tuge ei ole vaja teisaldada ega liigutada. Nii ei ole ka ohtu, et liigutamine kahjustab aja jooksul niiskes mullas pehkinud tugesid.

Turbaplokid lõigatakse soost kaevandatud pruunsamblast moodustunud turbast tervelt välja. Pärast õhu käes kuivatamist ja ilma muul moel töötlemata need pakendatakse.
Seega on tegemist eheda loodustootega, mistõttu esineb ka mõningaid erinevusi.

Kui ehitate turbaplokkidest müüre ja piirdeid, siis lõigatakse need nt villanoaga sobivaks. Nii saate viimistletud välimusega ja vastupidava rajatise. Õnnestunud lõpptulemus ei olene seega turbaploki suurusest.

Jalgadel kasvatuskasti kastiosa on valmistatud mustaks peitsitud töötlemata männist. Kasvatuskastide puit ei sisalda immuteid, olles tänu sellele keskkonnasäästlik ning söögitaimede kasvatamiseks ohutu. Ka pinnaviimistlusained sobivad söögitaimede juurde.

Ühte Jalgadel kasvatuskasti mahub kaks kotti Kekkilä Mahe Aiamulda (40 l) või Kekkilä Suvelillemulda (30 l). Jalgadel kasvatuskasti võib teha ka kotitäie Kekkilä Potikruusa (25 l) abil drenaaži. Sellisel juhul läheb vaja ühe koti võrra vähem mulda.

Tühi Jalgadel kasvatuskast kaalub 21 kg ja täidetud umbes 65 kg.

Kui aiast kogutud lehtede ja oksaraagude komposteerumine ei alga, siis on selle põhjuseks enamasti kuivus või toitainepuudus. Kui kompostimass tundub väga kuiv, siis võite seda leige veega kasta. Kui komposteerumine ei alga, võib põhjus olla ka asjaolus, et lehtedest, juurviljapealsetest ja oksaraagudest koosnevates aiajäätmetes pole piisavalt lämmastikku. Sellisel juhul tasakaalustab näiteks kanasõnniku lisamine toitainesisaldust ja soodustab mikroorganismide elutegevust.

Kui komposter töötab korralikult, siis lõhnab kompost kevadiselt ega levita mädanemise või muud teravat haisu. Kui haisev kompostimass on väga niiske ja tihke, siis muudab lisatud puisteaine selle õhurikkamaks ning parandab lämmastikurohkete köögijäätmete toitainesisaldust.

Valage kompostrisse ämbritäis kuuma vett. Kui kompostimass oli niiske, siis võite hoida kompostris kuuma veega täidetud kanistreid. Talve hakul on oluline lisada piisavas koguses puisteainet, et soojus luugi avamisel ei haihtuks.

Pakasega jäätunud kompostrit võib täita ka tavapärasel moel – vaheldumisi asetatud puisteaine ja jäätmetega. Kui ilmad kevadel soojemaks muutuvad, algab komposteerumine iseeneslikult uuesti.

Tõenäoliselt on imbvedeliku vooliku avale või selle algusesse sorteerunud ja kogunenud peenemat massi. Võite vooliku küljest ära võtta ja läbi loputada. Pärast kompostri tühjendamist on soovitatav panna äravooluava suule paar peotäit jämeda struktuuriga ainet, näiteks dekoratiivmultši.

Kekkilä Kuivkäimla 50 L ja Kompostiv Kuivkäimla 100 L siseanumate imbaukude ummistumine võib takistada koguneva vedeliku eraldamist imbvedeliku vooliku kaudu. Sellisel juhul võite siseanuma tühjendada ja puhastada.

Tühja siseanuma põhja tuleb panna paari sentimeetri paksuselt jämeda struktuuriga kõdunevat ainet, näiteks dekoratiivmultši või oksapuru. Sobib ka filterkangas, kui see on teile kättesaadav ja te soovite seda kasutada. Imbauke võib ka pisut noa või puuri abil laiendada, kuid mitte suurema kui 5 mm teraga.

Kõige tõenäolisem põhjus on puudulik ventilatsioon. Selleks et ventilatsioon toimiks, peab kuivkäimlas olema õigesti paigaldatud õhutustoru.  Kui torus on liiga pikad (üle 50 cm) horisontaalsed viigud või see ei ulatu meetri võrra ehitise katuseharja kõrgusest ülespoole, siis tekivad probleemid.

Haisu võib tekitada ka liiga väikse koguse puisteaine kasutamine. Puisteainet on soovitatav lisada iga kasutuskorra järel. Siis säilitavad jäätmed õhurikka struktuuri ja komposteeruvad.

Tõenäoliselt on imbvedeliku vooliku avale või selle algusesse sorteerunud ja kogunenud peenemat massi. Võite vooliku küljest ära võtta ja läbi loputada. Pärast käimla tühjendamist on soovitatav panna äravooluava suule paar peotäit jämeda struktuuriga ainet, näiteks dekoratiivmultši.

Puisteained pakitakse alati kuivalt. Tootmistehnilistel põhjustel on puisteaine kottides väiksed augud, peamiselt selle tõttu, et kotte on vaja alustele laduda. Muidu peab kile kindlasti vett. Kui pakendit hoitakse sademete käes, siis imavad meie ülihea imamisvõimega puisteained nendest väikestest aukudest niiskust. Märjaks saanud toode kõlbab pärast kuivatamist endiselt kasutamiseks.

Oleme juhendanud edasimüüjaid, kuidas tooteid ladustada – puisteainet tuleb hoida sademete eest kaitstult või kaetult. Püüame edaspidi veelgi enam edasimüüjate tähelepanu juhtida sellele, et nad ladustaksid puisteaineid võimaluse korral varjualustes.