Jäta sisu vahele
Püsikud

Aed-lõosilm

Myosotis sylvatica

Puistolemmikki Myosotis sylvatica

Eestis ka looduslikult levinud aed-lõosilm on lopsakalt niiskes aias rohkesti isekülvi andev taim. Aed-lõosilma nupud on heleroosad, tähekujulised õied taevasinised kollase keskkohaga.

Kastmine:

Keskmine

Valgus:

Poolvarjus

Kõrgus:

20 cm

Värvid:

Helesinine Punane Sinine Valge

Õitsemine:

Kevad

Puistolemmikki Myosotis sylvatica

Aed-lõosilm on püstine, lopsakas taim, mille väikesed kitsad lehed on kaetud pehmete karvakestega. Moodustab taimemätta, mis kasvab 20-40 cm kõrguseks. Aed-lõosilm õitseb pikalt ja rikkalikult maist juulini. Sortide õievärv varieerub valgest roosakaspunase ja siniseni.

Aed-lõosilm sobib püsikupeenardesse, kiviktaimlatesse, puude ja põõsaste alustaimeks ning sibullillede vahele. Taimele meeldib kasvada ka veekogu ääres ning otse külvates niisketel aasadel. Liik on lühiealine, kuid annab rohkesti isekülvi, kasvades nii mitmeaastase taimena.

Aed-lõosilm eelistab päikeselisi ja poolvarjus kasvukohti. Parim kasvupinnas on toitainerikas ja hästi niiskust hoidev pinnas. Aed-lõosilm tuleks istutada või külvata Erimulda Püsikutele ja Roosidele või Aiamulda. Taimede vahekaugus istutamisel on 30 cm.

Kevadel antakse lõosilmade kasvukohta Aialupja ning väetatakse Kevadväetisega.

Aed-lõosilma seemned külvatakse avamaale juunis-juulis, taimed õitsevad järgmisel suvel. Potti istutatud lõosilmad tuleb välja istutada ja lasta isekülvi anda. Sügisel võib puhmaid jagada.

Närtsivad õievarred tuleb ära murda enne seemnete küpsemist, kui soovitakse taimete levimist takistada. Levikut takistab ka niitmine ja rohimine.

Lõosilm meelitab ligi liblikaid.

Armas ja õrn lõikelill.

Otsi