Jäta sisu vahele
Ilupõõsad

Alpi kuldvihm

Laburnum alpinum

Kultasade Laburnum alpinum

Alpi kuldvihm on üks kaunimaid õitsvaid ilupõõsaid. Sügavkollased pikad rippuvad õisikud avanevad juuni lõpus ja õitseaeg kestab 2-3 nädalat. Kasvukujult on kuldvihm suur põõsas või väike puu.

Kastmine:

Keskmine

Valgus:

Poolvarjus

Kõrgus:

300-400 cm

Värvid:

Valge

Õitsemine:

Kesksuvi

Vahemik :

I-III

Kultasade Laburnum alpinum

Alpi kuldvihma tumerohelised lehed on kolmejagused ja suhteliselt suured. Põõsas õitseb alles üsna mitme aastasena. Alpi kuldvihm on tugeva lõhnaga, kuldkollased õied paiknevad 10-30cm pikkades rippuvates õisikutes. Kaunviljad on helepruunid ja umbes 5 cm pikad. Seemned on mürgised nagu ka kogu taim.

Alpi kuldvihm talvitub kasvutsoonides I-III. Vähese külmakindluse tõttu soovitatakse alpi kuldvihma kasvatada ainult Lõuna-Soomes, kuid soojas ja külmade tuulte eest kaitstud kohas tuleb taim toime ka mujal. Soomes kasvatatud taimede talvekindlus on oluliselt parem kui importtaimedel.

Alpi kuldvihm istutatakse soojale ja päikselisele kasvukohale. Kõige paremini kasvab alpi kuldvihm niiskes, hästi vett läbilaskvas ja hästi lubjatud liivakas pinnases, eelistatult kergelt kokku kuhjatud kasvukohas. Alpi kuldvihm kuulub kaunviljaliste hulka ning suudab oma juurtega õhulämmastikku siduda ning seega osa oma toitainetest ise toota. Sobiv muld kasvatamiseks ja istutamiseks on Erimuld Puudele ja Põõsastele. Vahekaugus istutamisel on 150-200 cm.

Alpi kuldvihm on enamasti terve, kuid mürgisuse tõttu maitseb hästi jänestele. Taime kaitstakse talvel võrguga.

Kevadel antakse alpi kuldvihmale Aialupja ja väetatakse Kevadväetisega.

Vanad või vigastatud oksad võib vajadusel kevadel välja lõigata.

Kuna seemned on mürgised, tuleks närtsinud õied eemaldada.

Otsi