Arukask

Arukask on populaarne õuepuu, kuid sobib hästi ka gruppidesse või puiesteeks. Puu tüvi on puhasvalge, vanematel puudel pikisuunaliste lõhede ja musta korbaga. Arukask on Soome rahvuspuu ning talvitub edukalt kasvutsoonides I–VIII.

Laiavõraline arukask vajab enda ümber rohkesti ruumi ning on kõige ilusam soolopuuna. Arukase oksad on pikad ning otstest allapoole rippuvad. Arukask on ühekojaline: emasõied on püstised ja 2 cm pikad, isasõied 5-6 cm pikkused ja rippuvad. Arukask õitseb mais varsti pärast lehtede puhkemist. Lehtede sügisvärv on mahe oranžikaskollane.

Arukask eelistab kasvada päikeselisel kasvukohal niiskes või kuivas liiva- või moreeniseguses pinnases. Arukask kasvab paremini kui sookask kuivas pinnases, kuid talub ajuti ka seisvat vett. Kiirekasvulise arukase juurestik ulatub kaugele ning tarbib pinnasest rohkesti toitaineid ja niiskust, takistades sellega teiste taimede kasvamist. Arukask istutatakse Aiamulda ning taimede vahekauguseks jäetakse 5-7 m.

Kaskesid lõigatakse võimalikult vähe, peamiselt vaid kuivanud okste eemaldamiseks. Kaski on soovitatav kärpida augustis, sest puudel on kevadtalvel ja kevadel tugev mahlajooks.

Arukase tüvi kahjustub ja pehkib kergesti mehaaniliste vigastuste tulemusel ning kord lõhutud valge tohukiht enam ei taastu. Kase tüve ümber võib puistata kaitsva kattekihi Dekoratiivmultši või istutada kuivamist takistavad, vastupidavad pinnakattetaimed, näiteks siberi valdsteinia. Vanemate kaskede alla tuleb alustaimestik istutada ettevaatlikult pinnase pealmistesse kihtidesse, sest kask ei talu hästi juurestiku lähedal pinnase kobestamist.

Aru- ja sookasel saab suvel vahet teha lehtede kuju järgi: arukase lehed moodustavad kolmnurga või ruudu, kuid sookase lehed on ümarama kujuga. Arukase lehed on noorena kõvema pinnaga kui pehmekarvasel sookasel.