Astelpaju

Astelpaju on vastupidav ning tõeliselt mitmeotstarbeline põõsas. Taime istutatakse nii tervislike marjade kui ka dekoratiivse hõbedase lehestiku pärast. Lisaks on tal suurepärane pinnase sidumisvõime.

Astelpaju on 1,5-4 meetri kõrgune püstine ja okkaline põõsas. Noored oksad on hõbehalli värvi, vanemad tumepruunid.

Astelpaju lehed on pealt rohelised ja alt hõbehallid. Astelpaju on kahekojaline (emas- ja isastaimed). Astelpaju õitseb mais enne lehtede tärkamist. Eelmise aasta võrsete lehekodarikule tekkivad tagasihoidlikud õied (ca 3 mm) on tuultolmlevad, seega ei pea nad putukaid ligi meelitama.

Vili 8-10 mm suurune, kollane või kollakaspunane. Marjad on väga rikkad C-vitamiini poolest. 100 g marju sisaldab tavaliselt üle 200 mg C-vitamiini. Lisaks sisaldavad marjad nt karoteeni ning vitamiine B, E, F, K ja P.

Kasvukeskkonna poolest on astelpaju tagasihoidlik; muld võib olla toitainevaene, eelistades kergemat liivsavi või saviliiv mulda. Astelpaju seob juurtemüragbakterite abil õhulämmastikku, mistõttu suudab ta ellu jääda ka vähese väetamisega. Saab hakkama nii kuival kui ka niiskel rannaliival ning on suurepärase tuule- ja soolakindlusega. Kuid astelpaju vajab palju valgust. Kasvukoht peaks olema päikeseline. Teiste taimede varjus ei arene see hästi.

Astelpaju põõsad istutatakse Kekkilä Mahe Aiamulda. Istikute vahe on 1,5 kuni 2,5 m. Isastaime istutatakse emastaimede keskele. Üks õitsev isastaim tolmeldab 5–8 emastaime.

Kevadel võib astelpaju lubjata Kekkilä Aialubjaga ja väetada Kekkilä Mahe Marjaväetisega.

Kevadel eemaldatakse astelpaju kuivad oksad. Noore istiku ladvapungade lõikamine soodustab põõsa harunemist ja hõlbustab hilisemat marjade korjamist. Noorendus pügamine tehakse 10-aastasele taimele. Astelpaju on lõikamisele väga vastupidav. Kui saagi kogus pole kasvatamise peamine eesmärk, saate astelpaju kujundada kauniks dekoratiivpõõsaks või väikeseks puuks.

Astelpaju kasvab tugevalt juurtest, mistõttu on soovitatav istutusala piiritleda, et astelpaju liialt ei leviks.