Okaspuud
Harilik jugapuu
Taxus baccata
Igihaljas harilik jugapuu kasvab Soomes 1-8 m kõrguseks laiaks koonusekujuliseks okaspõõsaks või puuks. Tihedate okstega ja kahar okaspõõsas on tumeroheliste pehmete okastega. Väikesed marikäbid on punased.
Kastmine:
Keskmine
Valgus:
Poolvarjus
Kõrgus:
100-800 cm
Värvid:
Rohelised lehed Valge
Õitsemine:
Kesksuvi
Vahemik :
Ia (Ib)
Harilik jugapuu kasvab Soomes looduslikult Ahvenamaal, kus see on võetud looduskaitse alla. Noored külgoksad on värvilt hallikasrohelised, oksad on tihedalt. Kammikujuliselt küljele turritavad okkad on lühirootsulised, suurusega 10–30 x 2–3 mm ja kujult lamedad. Pealt on need tumerohelised, alt helerohelised või vahel harva kollakasrohelised. Uued aastavõrsed on oranžika tooniga.
Ühesoolised, väga väikesed õied on ühekaupa. Harilik jugapuu on kahekojaline ehk isas- ja emasõied paiknevad eri isenditel. Õied on õiekatteta, isasõies on palju tolmukaid, emasõies on üks seemnealge. Harilik jugapuu õitseb juunis. Seeme on 6–7 mm pikk, otsast avatud, punase ja lihava seemnerüüga ümbritsetud marikäbi. Seeme küpseb õitsemisaastal. Kogu taim on väga mürgine.
Pikaealine harilik jugapuu tunneb end hästi poolvarjulises ja varjulises kasvukohas. Kasvusubstraat peab olema toitainerikas ja värske, lubjarikas huumusmuld. Sobiv muld on Erimuld Puude ja Põõsaste istutamiseks. Sobiv istutuskaugus on 150-200cm.
Kevaditi lubjatakse jugapuid Aialubjaga ja võib väetada Kevadväetisega.
Jugapuud taluvad hästi lõikamist. Vabalt kasvades vajavad nad harva hoolduslõikust, kuid neid võib kujundada ka tugeva lõikusega.