Harilik kuusk

Kuuse sirge tüvi on punakas või hall ning kare. Tumerohelised, jäigad okkad on 1-2 cm pikkused ja teravatipulised. Kuusk on ühekojaline taim. Isasõied on kollased, pungakujulised ja emasõied on püstised, punased ja käbikujulised. Kuusk õitseb mais-juunis. Emasõites arenevad pärast tolmlemist rippuvad käbid.

Maapiirkondades on kuusk traditsiooniline õuepuu. Kuusk kasvab 15-30 m kõrguseks. Suurem osa kuuse juurtest on hästi pinnase lähedal, 5-10 cm sügavusel, mistõttu võib puu pinnasetööde korral kahjustuda või tugeva tuulega murduda kergemini kui harilik mänd. Ruumikale õuele võib kuused istutada mõnest puust koosneva grupina või sümmeetriliselt pügatava hekina. Puukujuliste kuuseliikide ja sortide kõrval on aretatud ka populaarseid põõsasja kasvukujuga madalaid sorte.

Avatud, valgusküllasel kasvukohal ja toitaineküllases pinnases kasvab kuusest lopsakas ja kaunikujuline puu. Kuusk omandab päikeseenergiat kõikidest meie metsapuudest kõige tõhusamalt ja talub väga hästi ka varju, kuid on teisalt ka ise väga varjutav puu. Kuusk eelistab kasvada parasniiskes või liivases, või ka turvast sisaldavas pinnases. Kuusk on aeglasekasvuline ja pikaealine. Kuuseliike paljundatakse seemnetest. Kuuskede istutamisel on sobiv kasvupinnas Aiamuld. Kuuseheki istutamisel on hekitaimede vahekaugus 30-35 cm, puudegrupina istutades 150-200 cm.

Kuusk ei vaja erilist hooldust. Kuuse istutusaastal ja seemiku kasvades tuleb kõrvaldada umbrohud ja kuivadel perioodidel kasta.

Kui kuusest tahetakse kujundada erivormiline puu või rajada tihe kuusehekk, on õige pügamisaeg talvel, novembrist märtsini.