Ilupõõsad
Harilik lumemari
Symphoricarpos albus var. laevigatus
Soomes on kõige levinum lumemarja liik valge harilik lumemari. See taim on kasvukoha suhtes üsna vähenõudlik ja kohaneb erinevates tingimustes hästi. Lumemarjal on tihe sinkjasroheline lehestik ja sügistalvel pilkupüüdvad valged marjad.
Kastmine:
Suur
Valgus:
Poolvarjus
Kõrgus:
100-150 cm
Värvid:
Roosa
Õitsemine:
Varasuvi
Vahemik :
I–IV(V)
Harilik lumemari on ka üksiku taimena dekoratiivne, kuid sobib ka hekiks, koos teiste põõsastega või okastaimedega kasvatamiseks. Lumemari õitseb suve algul, õied on väikesed ja roosad. Lumemarja tihe, tumesinakasroheline lehestik puhkeb varakevadel ja hakkab kolletama hilissügisel. Valged marjad on halva maitsega ja kergelt mürgised. Lumemarja kasvuvööndid on I-IV (V).
Lumemarjapõõsas kasvab 100-150 cm kõrguseks. Taim on kasvupaiga suhtes vähenõudlik ning kasvab hästi nii päikeselises kohas kui varjus. Kasvusubstraat peaks olema värske, niiske ja keskmise toitainesisaldusega. Istutusmullaks sobib Aiamuld. Lumemarja istutusvahemik on 70 cm.
Lumemari talub hästi lõikamist. Põõsast võib noorendada niisama hästi tagasi lõigates kui ka vanu oksi harvendades.
Lumemarjadele antakse kevaditi Aialupja ning neid väetatakse Kevadväetisega.
Lumemarja marjadega oksad sobivad suurepäraselt sügisbukettidesse ning oksad on vastupidav materjal lõikeroheliseks.