Püsikud
Harilik maikelluke ehk piibeleht
Convallaria majalis
Piibeleht on varjulistes kohtades kasvav püsik, mis kasvab ka looduslikult. Piibelehe kaunid kaarjad varred kasvavad 30-80 cm kõrgusteks ja nende kohal kõrguvad lehed. Väikesed rohekasvalged kellukjad õied on grupeerunud 2-5 õie kaupa hõredate kobaratena.
Kastmine:
Keskmine
Valgus:
Varjus
Kõrgus:
30-80 cm
Värvid:
Valge
Õitsemine:
Kevad
Piibeleht on mitmeaastane rohttaim, millel on tugev ja hargnev risoom. Vars on harunematu, varre alaosa püstjas. Rootsudeta lehed on tumerohelised ja paiknevad vaheldumisi kahes reas. Mais-juunis õitsevad kellukat meenutavad rippuvad õied, mis kasvavad lehekaenlast. Sügisel valmivad üsna suured sinakasmustad marjad, mis on mürgised.
Maikelluke ehk piibeleht on vastupidav püsik. Istandik laieneb maaaluse risoomi laienedes ja risoomi pungadest tärkavad kevadel uued võrsed. Piibeleht ongi kõige ilusam siis, kui ta kasvab suurel alal.
Looduses kasvav piibeleht ja veelgi levinum, kuid väiksemakasvulisem liik harilik kuutõverohi on ristunud ja selle tulemusena tekkinud aed-kuutõverohtu kasvatatakse aedades varjulisematel aladel. Nagu paljud ristandid, kasvab ka viimati nimetatu oma algupäraliikidest suuremaks.
Piibelehele meeldib poolvarjuline ja varjuline kasvukoht. Kasvusubstraat peaks olema keskmise või suure toitainesisaldusega, niiske, mullakas ja sellele tuleks lisada lupja. Sobiv muld on Erimuld Püsikutele ja Roosidele. Istutusvahe on 40 cm.
Kevadel puistatakse piibelehe juurestikule Aia Kattemulda. Istandikule antakse Aialupja ja seda väetatakse Kevadväetisega.
Kuivadel perioodidel tuleb piibelehti kasta.
Taime saab paljundada jagades.