Sibulad ja mugulad
Harilik püvilill (keisrikroon)
Fritillaria imperialis
Harilik püvilill ehk keisrikroon on kaunis mitmeaastane sibultaim, mis õitseb maikuus. Harilikul püvilillel on kollased, oranžid või punased kellukjad õied ning on üks aedade traditsioonilisemaid sibultaimi.
Kastmine:
Keskmine
Valgus:
Päikseline
Kõrgus:
70-120 cm
Värvid:
Valge Oranž Punane
Õitsemine:
Kevad
Hariliku püvilille kõrgus on 70–120 cm. Varre alumises osas on lehti tihedamalt kui ülemises osas ja veidi enne õisikut on vars täiesti lehtedeta. Varre tipus on männasena umbes 8–20 kõrglehte, mille all on 3–5 longus suurt kellukesekujulist õit. Õite värv võib olla kollane, punane või oranž. Iga õiekattelehe pinnukesel on nääre, kus on meepiisk. Õieneelus on mustade täppide ring. Püvilille nupud kardavad külma ja saavad kergesti külmakahjustusi. Harilikke püvililli võib istutada näiteks püsikurühmadesse või põõsaste juurde.
Arvatakse, et harilik püvilill peletab mutte tänu oma tugevasti lõhnavale sibulale, seetõttu on seda kasvatatud lillepeenardel või aiamaal muttide peletamiseks. Püvilill on mürgine, kuid väikses koguses söömisel ei põhjusta tavaliselt vaevusi.
Istutamisaeg on septembris päikeselisele või poolvarjulisele kohale umbes 20 cm sügavusele ja üksteisest 20–30 cm kaugusele. Harilik püvilill vajab sooja, hästi toitainerikast ja lubjatud ning sügavalt mullast kasvusubstraati. Istutuskohal võib mulla kvaliteeti parandada Aiamullaga, Sibullillede Toiteseguga ja Aialubjaga.
Harilikku püvilille väetatakse kevadel regulaarselt Sibullillede Toiteseguga.
Pärast õitsemist lõigatakse varred ära. Koltunud lehed eemaldatakse.
Kui harilikku püvilille pole tarvis ümber istutada, võib tal lasta rahus kasvada. Kui taim enam ei õitse, võib sibulad eraldada üksteisest ja kasvukohal parandada mulda Aiamullaga ning Aialubjaga ja Sibullillede Toiteseguga.