Kannatuslill

Kannatuslill, millel õied kasvavad üksikult. Õie läbimõõt on umbes 10 cm ning seda ääristavad valged kroonlehed. Kroonlehtede kohale kerkib lisakroon, mis koosneb õit ümbritsevatest sinise-, valge-, ja purpuritooni ribadest. Õie keskel asub viis kollakasrohelist tolmukat, ning nende kohal kolm purpurset emakasuuet. Õied püsivad paar päeva, kuid uusi õisi tuleb kogu aeg juurde.

Kannatuslille igihaljad lehed on samuti erilise kujuga, viieharulised, mis meenutavad laialiaetud sõrmi. Vahel on lehesõrmi ka 3 või 7. Igast lehest algab 5-10 cm pikkune köitraag, mille abil kannatuslill ronib tugedel või teiste taimede najal. Kannatuslille võrsed kasvavad 100 – 150 cm pikaks ning vajavad toestamiseks näiteks kaarjat konstruktsiooni või istutuskasti sõrestikku.

Kannatuslill kasvab päikselises või poolvarjulises kasvukohas. Otsest päikesekiirgust ei talu. Siseruumides kasvades eelistab valgusküllast kasvukohta.

Kannatuslill istutatakse toitainerikkasse ja õhulisse Erimulda Suvelilledele. Toataimed istutatakse vajadusel ümber Lillemulda. Istutusvahe on 30 cm.

Kannatuslille kastetakse ühtlaselt kogu kasvuperioodi jooksul. Igal kastmiskorral väetatakse Suvelillede toiteseguga. Mulla kuivamine põhjustab lehtede ja nuppude varisemise.

Toataimena kasvatatud kannatuslille kastetakse napimalt, kuid ka siis ei tohi lasta mullal kuivada. Kevadel istutatakse taim uuesti Lillemulda või Erimulda suvelilledele. Vanad võrsed võib lõigata ümberistutamise käigus 6-8 punga kõrgusele. Tagasilõikamine paneb taime harunema ja õitsema. Ka suvel võib taime veidi tagasi lõigata, kui õisi ei teki.

Kannatuslill võib vahel kasvatada umbes 5 cm pikkusi oranže kanamuna meenutavaid vilju. Vili on täisküpsuse saavutamisel söödav, kuid üsna maitsetu. Kollane, veel toores vili võib söömisel kõhuvaevusi tekitada.