Karusmari

Karusmari on 0,5-1 meetri kõrgune põõsas. Varred on ogalised. Lehed on üsna väikesed,

3-hõlmalised ja hambulise servaga. Karusmari õitseb mais-juunis väikeste punakate või kollakasroheliste õitega. Karusmari on aeglase kasvuga ja pikaealine.

Karusmari on vastupidav marjapõõsas. Vanad head sordid on ’Hinnonmäen Keltainen’ ja

’Lepaan Punainen’. Need mõlemad kasvavad tsoonides I-V.

Kasvukoha suhtes on karusmari nõudlik. See vajab valgusküllast kohta ja kohevat, sügavalt mullast, toitainerikast ja vett läbilaskvat pinnast. Kõvas savimullas jääb kasv kiduraks ja põõsad on tundlikud taimehaiguste suhtes. Liiga liivarikkas mullas võivad marjad toorelt maha variseda.

Karusmarjale sobiv kasvusubstraat on Aiamuld või Mahe Aiamuld. Savi- ja liivamaad võib parandada lisades kasvusubstraadile Kasvuturvast. Savimullale lisatakse ka Liivakastiliiva või kruusa. Karusmarja istutuskaugus on 200 cm, hekis 100 cm.

Karusmarjapõõsaste juurestikualal hakkab kergesti kasvama umbrohi, sest karusmarja väikesed lehed ei anna piisavalt varju. Kui umbrohi vallutab kasvusubstraadi, ei saa võrsepungad piisavalt valgust ja selle kasvamine lakkab. Istutamise käigus tuleb umbrohi hoolikalt välja kitkuda. Kui põõsas on istutatud, laotatakse selle juurtele Puukooremultši või Dekoratiivmultši. Multš hoiab umbrohu eemal ja aitab kaasa taime juurdumisele, kuna niiskus püsib taime juurte ümber.

Kevaditi väetatakse karusmarja Marjaväetisega ja lubjatakse Aialubjaga.

Karusmarja pole tarvis lõigata igal aastal. Hoolduslõikamisega alustatakse alles siis, kui põõsal on umbes 15 peavõrset. Hoolduslõikamise käigus eemaldatakse kevadel maapinna lähedalt  2-3 kõige vanemat oksa. Seda korratakse iga paari aasta järel.

Augusti algul antakse taimele Sügisväetist.