Sibulad ja mugulad
Kobarhüatsint
Muscari sp.
Kobarhüatsindid kuuluvad krookuste ja siniliiliate kõrval madalate ja hästi laienevate kevadiste õitsejate hulka. See alustab õitsemist alles mais. Lehed on kitsad ja õisikud tihedad sinised kobarõisikud. Õitsemise järel ehivad taimi dekoratiivsed seemnekambrid.
Kastmine:
Keskmine
Valgus:
Poolvarjus
Kõrgus:
10-30 cm
Värvid:
Roosa Sinine Valge
Õitsemine:
Kevad
Kobarhüatsint on väike ja kena, 10-20 cm kõrge, enamasti siniste õitega kevadine sibultaim. Potitaimena on seda saadaval veebruari lõpust kuni lihavõteteni. Kobarhüatsindi õied moodustavad tiheda kobara ja õitel on meeldiv lõhn, mis soojades tingimustes tugevneb. Lehed on õhukesed ja pikad. Suurem osa kobarhüatsintidest on sügavsinised või valged, aga on olemas ka helepunane sort.
Kobarhüatsindi sibulaid müüakse sügiseti ja need tuleks istutada mulda enne maa külmumist. Kobarhüatsindi sibulad istutatakse 8-10 cm sügavusele ja 5-10 cm kaugusele üksteisest. Kobarhüatsint tunneb end kõige paremini lillepeenras või kiviktaimlas.
Kobarhüatsintidele meeldib päikeseline kasvukoht, aga nad saavad hakkama ka poolvarjulise või vahelduvalt varjulise kasvukohaga. Kobarhüatsindid kasvavad hästi Aiamullas. Taim vajab regulaarselt piisavas koguses vett. Et vesi ei jääks ühes kohas seisma, peab see alati valguma läbi pinnase. Muidu võib lillesibul mädaneda või hakata hallitama. Pinnas tulekski sügisel enne lillesibulate istutamist piisavalt sügavalt läbi kaevata.
Kobarhüatsindid ei vaja erilist hooldust. Kasvukohale puistatakse kevaditi Sibullillede Toitesegu.
Kobarhüatsinte võib jagada, kui taimed on hakanud võrreldes varasemaga kehvemini õitsema. Taimestiku jagamiseks sobiv aeg on hilissuvel.
Kobarhüatsindid on kevadtalvel kaunid toalilled. Pottidesse tuleks taimed istutada sügisel ja asetada jahedasse. Potid paigutatakse sooja kohta kevadtalvel. Pärast õite ja lehtede närbumist võib sibulad istutada välja, siis õitsevad need järgmisel kevadel uuesti.