Kolmevöödiline havisaba

Kolmevöödiline havisaba on pärit Lääne-Aafrikast. Havisabal on pikad nahkjad ja mõõgakujulised lehed, mis kasvavad otse paksust risoomist ja kasvupinnasest ülespoole. Lehed on u 4-6 cm laiad. Havisaba kasvab tavaliselt umbes 80 cm kõrguseks, kuid võib kasvada ka üle meetri pikkuseks. Havisaba õitseb harva, kuid võib seda teha, kui saab suvel piisavalt pikalt valgust.

Õitsedes kasvatab risoomist õievarre, millele puhkevad väikesed rohekad-valged õied. Õied kasvavad õievarrel kobaratena. Õied eritavad väga kleepuvat nektarit, mille lõhn on tugev ja meeldiv.

Kolmevöödiline havisaba talub peaaegu kõiki valgusolusid, kuid naudib kõige rohkem eredat valgust. Taim talub üsna hästi ka otsest päikesevalgust, kui püsib niiskena. Valguse hulk mõjutab lehtede värvust. Lehtede värv tuhmub liiga vähese valguse korral. Havisaba kasvab hästi tavalises toatemperatuuris, kuid eelistab puhkeperioodil ka jahedamat, umbes 15-18 kraadi, ruumi.

Kolmevöödiline havisaba eelistab liivast mulda, seega istutatakse see Kekkilä Kaktuse- ja sukulentide mulda või Kekkilä Roheliste taimede mulda. Havisabad kasvavad kõige paremini kitsas potis. Istutusaeg on tavaliselt märtsis. Püstised liigid istutatakse ümber hiljemalt siis, kui nad täidavad kogu poti. Mulla vahetamist võib edasi lükata, vähendades vanu lehti.

Kolmevöödilist havisaba kastetakse mõõdukalt, lastes kasvupinnasel kastmiste vahel kergelt kuivada. Sobiv kastmisintervall, sõltuvalt taime asukohast ja suurusest, on umbes kaks nädalat. Liigset kastmist tuleb vältida, kuna see võib juuri mädandada. Madalaid sorte ei tohi kasta leherosettide lehtritesse. Havisaba talub kuivust isegi nädalaid.

Havisaba väetatakse üks või kaks korda kuus kevadest sügiseni nõrga Kekkilä Roheliste taimede väetise või Kekkilä Taimeväetisega.