Ürdid ja köögiviljad
Lehtpeet ehk mangold
Beta vulgaris var. cicla, Beta vulgaris var. flavescens
Lehtpeet ehk mangold on pilkupüüdev dekoratiivtaim, mida võib kasvatada nii aiamaal kui lillepeenras. Lehtpeedi suuri lehti kastetakse nagu spinatit. Varsmangoldi lihavat ja paksu leherootsu võib aga söögiks aurutada nagu sparglit.
Kastmine:
Keskmine
Valgus:
Poolvarjus
Kõrgus:
30-60 cm
Värvid:
Mitmevärvilised lehed Rohelised lehed
Lehtpeet ehk mangold on punapeedi ja suhkrupeedi sugulane. Taim on kaheaastane, kuid seda kasvatatakse üheaastasena, sest talvitumine on ebakindel. Lehtede värv võib olla kollakas-, punakas- või tumeroheline ning leherootsude värvipaletti kuuluvad valge, kollane, oranž ja punane.
Mangold kasvab kõige paremini rammusas ja huumusrikkas mullas. Aiamaa mulda parandatakse kevadel Aialubja, Aiaväetise ja Aiamullaga. Kasvukohaks sobib pigem päikeseline ja soe, aga ka poolvarjuline koht. Mangoldile ei meeldi liiga palav kasvukoht.
Mangoldi seemned külvatakse 2-3 cm sügavusele mais-juunis, kui mulla temperatuur on tõusnud 10 kraadini. Taimede vaheks jäetakse 20-30 cm ja ridade vaheks 40 cm. Idanemisaeg on 15-25 ööpäeva. Vajadusel harvenda taimi nii, et kõige tugevamale neist jääb kasvuruumi.
Mangoldit saab ka ette kasvatada. Seemned külvatakse Külvimulda maikuus. Taimed pikeeritakse suurematesse Istikumullaga täidetud pottidesse, üks taim poti kohta, ning need istutatakse välja juunis.
Mangoldit on lihtne kasvatada ja ta annab korralikku saaki, kui teda piisavalt kasta. Lisaväetisteks sobivad Mahe Aiaväetis või Aiaväetis või murumultš taimeridade vahel.
Saak valmib umbes 2 kuuga. Alusta saagi koristamist mangoldi välimistest lehtedest, eemalda need samamoodi kui rabarberivarred. Mangold annab saaki kuni sügiseni ega karda ka väheseid miinuskraade.
Mangold on suurepärane biotiini, C- ja A-vitamiini, magneesiumi ja kaaliumi allikas.
Mangold akumuleerib nitraate, seepärast tuleks teda kupatada ning alles seejärel näiteks sügavkülmutada. Samuti võib mangoldit kasutada salatites nn baby-leaf-suuruses ehk umbes 5-10 cm pikkuste lehtedena. Viimasel juhul pole kupatamist vaja, sest nitraat pole veel jõudnud lehtedesse koguneda.