Maapirn

Mitmeaastane maapirn kuulub samasse taimeperekonda kõigile tuttava suure päevalillega. Maapirnisorte on mitmeid, kuid vana algupärast sorti pole nii lihtne hankida. Kõige levinum sort on heledate mugulatega ‘Bianca’. Maapirni kasvatamisega saab lihtsalt algust teha, pannes mulda kas tuttavatelt saadud või kauplusest ostetud juuremugula. Taim on kasvukoha suhtes vähenõudlik ja kasvab ka Põhja-Soomes.

Maapirni on lihtne kasvatada, kuid kuna tegemist on suure taimega, vajab ta enese ümber ruumi. Kui võimalik, tuleks valida päikeseline ja soe kasvukoht. Maapirn kasvab ka varjus, kuid õitsemine on sel juhul tagasihoidlikum. Kui taim saab kuival perioodil piisavalt vett ja toitaineid, kasvavad ka mugulad suuremaks.

Maapirnile meeldib liivasegune kobe muld, kuid see kasvab ka saviseguses mullas. Mulla kvaliteeti parandatakse Aiamulla ja puhta liivaga. Samuti tasub lisada Aialupja. Mugulad istutatakse varakevadel umbes 10-15 cm sügavusele. Taimede istutusvahe on umbes 30-40 cm, ridade vahemaa umbes 80 cm.

Kasvuperioodi algul hoitakse istandik umbrohuvaba. Suve lõpul vajavad kõrged varred lisatoestust.

Kuivaperioodil tuleb maapirni kasta. Kasvuperioodil väetatakse maapirne Kanasõnniku või Mahe Aiamaaväetisega.

Maapirn on üldjuhul kahjurite- ja taimehaigusekindel.

Kui mugulad tõusevad maapinnale, võiks need mullaga katta. Roheliseks tõmbunud mugulaid ei tasuks kasutada.

Aeglase kasvuga maapirn annab saaki hilissügiseni, osa mugulatest võib kevadeni mulda jätta. Välja kaevatud mugulaid tuleb kaitsta kuivamise eest. Mugulaid säilitatakse +2-5 kraadi juures, säilivusaeg on 4-5 kuud.

Maapirni mugulad sisaldavad kiudaineid, rauda, kaaliumit, fosforit ja räni. Mugulad sisaldavad ka inuliini, mis laguneb organismis fruktoosiks ehk puuviljasuhkruks.

Maapirni õied on vastupidavad ka lõikelilledena.