Ronitaimed
Madal metsviinapuu
Parthenocissus inserta
Madal metsviinapuu on kõige enamlevinum puitunud varrega ronitaim Eestis. Taim vajab ronimiseks vastupidavat toetust, näiteks sõrestikku või võrku. Tumerohelised lehed on viietised ja omandavad päikeselisel kasvukohal punase sügisvärvuse.
Kastmine:
Keskmine
Valgus:
Päikseline
Kõrgus:
400-1000 cm
Värvid:
Rohelised lehed
Õitsemine:
Varasuvi
Vahemik :
I-V
Lopsakas ja kiirekasvuline madal metsviinapuu katab kiiresti ka suuri seinapindu. Sobib hästi kaarväravate, pergolate, tarade ja müüride peale. Madalal metsviinapuul ei ole köitraagude otsas imiplaate nagu harilikul metsviinapuul. Vastupidav ronitaim talvitub kasvutsoonides I-V.
Madala metsviinapuu võrsed on rohelised juba kevadel. Viiejagused lehed puhkevad hiliskevadel. Madal metsviinapuu õitseb märkamatute roheliste õitega juunis. Sügisel kaunistavad taime väikesed sinakasmustad vahaga kaetud marjad. Metsviinapuu sinakasmustad marjad on nii kibeda maitsega, et on söögiks kõlbmatud.
Madal metsviinapuu eelistab päikselisi või poolvarjulisi kasvukohti. Mida päikselisem kasvukoht, seda erksam on taime sügisvärv. Metsviinapuule meeldib parasniiske, keskmise toitainerikkusega ja lubjarikas pinnas. Metsviinapuud võib istutada Aiamulda 100 cm vahedega.
Metsviinapuud vajavad noore taimena rohkesti vett ning mõõdukalt toitaineid ja valgust, kuid kuna taime juured ulatuvad sügavale pinnasesse, tulevad nad toime ka räästa all ja kastmata.
Kevadel antakse metsviinapuudele Aialupja ja väetatakse Kevadväetisega.
Vanu ronitaimi võib vajadusel noorendada, lõigates kevadel võrsed lühemaks. Vana, alumises osas juba peaaegu lehituks jäänud taime noorendamiseks tuleb see lõigata päris maha ehk 20 cm kõrgusele maapinnast.
Metsviinapuu painduvatest, puitunud ja lehetutest võrsetest on lihtne teha kauneid pärgasid.