Mägisibulad

Aastaringi rohelised, kerakujulised lehekodarikud on olenevalt liigist ja sordist kas rohelised, punakad, sinakad või mitmevärvilised. Kolmnurksed, lihakad lehed on terava tipuga. Lehekodarik on olenevat sordist 5-10 cm kõrge. Tähekujuliste õitega õisikud puhkevad kesksuvel 20 cm kõrgete, lehekestega kaetud õievarre tipus. Õied on olenevalt sordist valged, kollased, hele- või purpurpunased. Mägisibulad moodustavad ajapikku tiheda taimevaiba.

Talvekindlad või keskmise talvekindlusega mägisibulaliigid on katus-mägisibul, aed-mägisibul, võrk-mägisibul, marmor-mägisibul ja peeneripsmeline mägisibul.

Mägisibulad on aiataimedest kõige põuakindlamad. Taimed eelistavad kasvada kivistel ja päikeselistel, kuivadel kasvukohtadel ning võivad kasvada ka kividel õhukese mullakihi peal. Mägisibulad sobivad väga hästi ka potitaimedeks. Kuna taimed on vähenõudlikud, on nende abil võimalik rajada huvitav ja vähe hooldust nõudev potitaimeaed päikeselisele kohale. Mägisibulate vahele sobivad hästi Dekoratiivkivid. Kasvupinnas peab olema liivakas, kindlasti hästi vett läbilaskev pinnas. Sobiv istutusmuld on Aiamuld, mille hulka võib segada Liivakastiliiva. Kasvupinnase piisav paksus on 5-20 cm. Potti istutamisel kasutatakse Kaktuse- ja sukulendimulda. Taimede vahekaugus istutamisel on 20 cm.

Sobival kasvukohal ei vaja mägisibulad kuigi palju hooldamist. Potti istutatud taimi kastetakse regulaarselt, kuid ka neis võib muld kastmiskordade vahel kuivada, sest mägisibulad koguvad vett oma paksudesse lehtedesse.

Mägisibulaid võib väetada kevadel või juulis lahja Aiaväetisega. Augustis-septembris antud Sügisväetis aitab taimedel edukamalt talvituda.

Õhukese lumekihiga kasvukohtadel kaetakse mägisibulad talveks kuuseokste või kuivade lehtedega.

Mägisibulaid paljundatakse juurduvate lisakodarike abil.