Jäta sisu vahele
Ilupuud

Mariõunapuu

Malus baccata

Mariõunapuu on kauni õiestikuga dekoratiivne ja vastupidav õunapuu. Varakevadel puhkevad puul valged õied ja sügisel ehivad tema oksi marju meenutavad väikesed punased õunad, mida saab söögiks kasutada.

Kastmine:

Keskmine

Valgus:

Päikseline

Kõrgus:

600-800 cm

Värvid:

Rohelised lehed Valge

Õitsemine:

Kevad

Vahemik :

I-VI(VII)

Mariõunapuu on suhteliselt kõrge (6-8 m) iluõunapuu sort. Vana puu võra on ümar, soodsal kasvukohal kuni 8 m laiune. Helerohelised piklikud lehed on saagja servaga ning teravatipulised. Noorte lehtede alumine pind on karvane. Lehtede sügisvärv on kollane.

Mariõunapuu õitseb igal aastal mais-juunis, valged õied on 3-4 cm suurused. Päikeselisel kasvukohal on õitsemine väga rikkalik. Kuna õisi on palju ja õitsemine pikaaegne, sobib mariõunapuu suurepäraselt varaste õunapuude tolmendajaks. Mariõunapuu on talvekindel ning kasvab kasvuvööndites I-VI(VII).

Mariõunapuule meeldib päikeseline kasvukoht. Mulla suhtes on puu üsna vähenõudlik. Muld võib olla kuivapoolne või värske, toitaineterikas, lubjatud ja vett hästi läbilaskev. Kuna juured ei talu märgust ega külma mulda, tasub õunapuud istutada lauskjaks künkaks kujundatud istutuskohta. Sobiv muld istutamiseks on Aiamuld või Erimuld Puudele ja Põõsastele. Mariõunapuud istutatakse üksteisest 4-5 m kaugusele.

Kevaditi antakse mariõunapuule lupja ning väetiseks Marjaväetist. Juulis võib teha hooldusväetamise.

Mariõunapuul lastakse vabalt kasvada, välja arvatud noorele puule tehtavad suunavad lõikused. Vana puu võra harvendatakse vajaduse korral kevadtalvel.

Noore puu tüve tasuks kaitsta näriliste eest.

Viljadest võib valmistada mahla, püreed ja moosi. Väikesed õunad sobivad söögiks ka lindudele.

Otsi