Marjad ja puuviljad
Metsmaasikas
Fragaria vesca
Metsmaasikas kasvab Eestis looduslikult. See on 5-20 cm kõrge mitmeaastane rohttaim, mis levib võsundite abil. Metsmaasikas õitseb suve algul valgete õitega. Väikesed punased marjad küpsevad juunis-juulis.
Kastmine:
Keskmine
Valgus:
Päikseline
Kõrgus:
5-20 cm
Värvid:
Rohelised lehed Valge
Õitsemine:
Varasuvi
Vahemik :
I-VI
Metsmaasika vars on karvane, ka kolmetised lehed on altpoolt karvased. Metsmaasikat paljundatakse seemnetest või võsunditest. Seemned külvatakse Külvimulda, edasiseks kasvatamiseks sobib nii võsunditest kui seemnetest kasvatatud taimedele Istikumuld.
Avamaale istutatakse taimed samale sügavusele, nagu nad taimepotis olid. Lehtede liitekohal on kasvupunkt, mida istutades ei tohi mullaga katta, muidu ei hakka taim kasvama. Metsmaasikale on sobivaks kasvupinnaseks Aiamuld, millele on lisatud puhast liiva. Vajalik istutuskaugus on 20 cm.
Metsmaasika parimad kasvukohad on päikeselised, kuivapoolsed metsaservad, raielangid, niidud, lagendikud ja teeservad.
Metsmaasikas on mitmekülgne kultuur- ja ilutaim. Seda võib kasutada suvelillepeenras ja rõdukastides. Päikeselistes kohtades on see kiire kasvuga pinnakattetaim, mida võib kasutada ka põõsaste ja puude all.
Metsmaasikale meeldib kasvada kuivapoolses kohas, aga magusate ja mahlaste marjade kasvatamiseks on vaja siiski vett. Siis on istutatud taimi tarvis kasta.
Kevaditi võib maasikataimedele lisada mõõdukalt Aialupja ja väetada Marjaväetisega.
Metsmaasika värsked või kuivatatud lehed sobivad teesegudesse.