Õhutaimed ehk tillandsia

Õhutaimed ehk tillandsiad kuuluvad ananassiliste sugukonda ja hõlmavad umbes 500 liiki, mis kasvavad peamiselt Ameerika troopilistes ja subtroopilistes piirkondades, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.

Enamik liike on epifüüdid, mis kasvavad peamiselt puutüvedel ja okstel. Nad saavad kõik vajaliku õhust vihma ja erinevate langevate orgaaniliste ainete kujul ning nende juurte ainus ülesanne on kinnitada taim aluspinnale. Õhutaimed ei kasuta juuri niiskuse ja toitainete saamiseks, vaid võtavad vajaliku niiskuse õhust lehtede abil.

Toataimedena müüdavad õhutaimed on 5-10 cm kõrged ja laiad, koosnedes kitsastest, piklikest leherosettidest. Haruldane tillandsia, Tillandsia xerographica, on suur ja silmapaistev hallilehine õhutaim, mille lehed on 1-1,5 cm laiad. Tillandsia magnusiana on kitsalehine ja mättakujuline õhutaim. Tillandsia bulbosa on püstine, kitsalehine õhutaim, mille alumine osa on ladinakeelsele nimele viidates sibulakujuline. Tillandsia vriesea on ilus, hall ja kitsalehine ning enim levinud õhutaim.

Lisaks neile õhutaimedele, leidub veel palju erinevaid liike ja sorte.

Looduslikes kasvutingimustes Lõuna- ja Kesk-Ameerikas on õhuniiskus suur, seega kuivemas toaõhus kastetakse õhutaimi pihustades iga paari päeva tagant või uputuskastmisega.

Aseta leige veega täidetud anumasse või kraanikaussi ja kasta taimi vees umbes 15 minutit. Sobiv kastmisintervalli sagedus sõltub taimest ja toatemperatuurist ning kuivusest, jäädes vahemikku 1–4 nädalat. Kastmisvajadust saab jälgida lehtedest: kui õhutaimede lehed on kokku tõmbunud ja veidi rullis, vajavad nad vett. Elujõulise ja terve taime lehed on avatud. Kui taime alumised lehed on täiesti surnud, võib need ettevaatlikult eemaldada. Asemele kasvavad uued lehed.

Kastmis- ja pihustusveele lisatakse Kekkilä Roheliste Taimede väetist või Lilleväetist. Lahus peaks olema nõrk, sest õhutaimed ei saa looduseski palju toitaineid. Kastmist saab hõlbustada, eriti talvel, asetades õhuniisutaja õhutaimede lähedusse.