Pelargoon

Pelargoonid sobivad suurepäraselt pottidesse, amplitesse ja rõdukastidesse ning peenardesse. Püstise kasvukujuga sordid kasvavad 30-40 cm kõrguseks. Sortide hulgas on rippuva kasvukujuga sorte. Pelargoonid on enamasti kergesti hooldatavad, kuigi õitseajal tundlikud tingimuste muutumise, näiteks ilmastiku jahenemise suhtes.

Pelargoonid õitsevad mai lõpust septembrini. Õisikud on särava tooniga. Suured poolkera- või kerakujulised õisikud kasvavad igast lehekaenlast. Liht- või täidisõied on koondunud pikkade õitevarte otsa õisikuks.

Pelargoonid kasvavad valgusküllases ja päikselises kasvukohas. Hajutatud valgusega või varjulises kasvukohas taim ei õitse. Pelargoonile ei meeldi sademed ning taim peab vihma eest kaitstud olema. Sobiv kasvupinnas on õhurikas ja toitaineküllane, mahukas istutusauk. Sobiv muld on Suvelillemuld. Pelargoonid istutatakse 20-30 cm vahedega.

Pelargoone kastetakse ühtlaselt, kuid taim talub hästi ka kuivust. Ülemäärasest kastmisest tuleb hoiduda, sest siis tõmbuvad lehed kollaseks ning nupud kuivavad. Pelargoon vajab palju toitaineid, mistõttu tuleb taime väetada kogu kasvuperioodi jooksul Suvelilleväetisega.

Närtsinud õied, õievarred ja lehed eemaldatakse, et taime õitsemine hoogustuks.

Pelargoonid talvituvad siseruumides. Potid tuuakse sisse enne esimest öökülma, soovitatavalt toatemperatuurist jahedamasse ruumi. Varakevadel istutatakse pelargoonid uuesti värskesse Erimulda Suvelilledele, viiakse valguse kätte ning talve jooksul välja veninud ja nõrgaks jäänud võrsed lõigatakse välja.

Pelargooni õied on söödavad.