Petuunia

Petuuniaid võib sageli näha suvikugruppidena pottides, amplites, rõdukastides ja lillepeenardes. Petuuniate värvivalikusse mahuvad pea kõik toonid, õiemustreid loovad kontrastses toonis sooned, triibud ja varjutused. Petuunia on ka taimearetajate lemmiktaim ning uusi sorte tuleb turule igal aastal. Petuunia õied on kellukakujulised, lehed erksalt rohelised ja veidi karvased. Petuuniate õieilu jätkub maist septembrini.

Aedpetuuniad on kõige tuntum petuunialiik. Taimed kasvavad umbes 15-30 cm kõrguseks. Õiekujud on mitmekesised: suureõielised, keskmise suurusega, väikeseõielised, täidisõied ja isegi narmaliste kroonlehtedega taimed. Värvitoone ja mitmevärvilisi sorte on tohutu hulk.

Ripp-petuuniaid istutatakse amplitesse, pottidesse ja rõdukastidesse ning pinnakattetaimena. Nende õis meenutab aedpetuuniat, kuid võrsed on pikemad ja olenevalt sordist on taim kas põõsja, rippuva või pooleldi rippuva kujuga. Õied on väikesed, keskmise suurusega, suured, lamedad või täidisõied. Värvitoonid varieeruvad valgest ja rohekasvalgest tumelilla, sinise ja roosani. Ripp-petuuniad on võrreldes aedpetuuniatega intensiivsema kasvuga ning vajavad rohkem vett ja toitaineid.

Petuuniad kasvavad kõige paremini päikeseküllasel ja poolvarjulisel vihmade ja tuulte eest kaitstud kasvukohal. Petuuniad taluvad hästi põuda. Kasvupinnas peaks olema õhu- ja toitainerikas. Sobiv muld on Erimuld Suvelilledele. Istutuskaugus on olenevalt liigist ja sordist 20-40 cm.

Petuuniatele meeldib rikkalik väetamine ja ühtlane kastmine. Kastmisvette lisatakse kord nädalas Suvelille– või Kastmisväetist.

Et petuuniad jaksaks kogu suve õitseda, tuleb närtsinud õied ja õievars ära näpistada. Muidu hakkab taim seemneid moodustama ja õitsemine jääb napiks.

Kui taimed väga välja venivad, võib võrseid juulis tagasi lõigata. Õied puhkevad uuesti 2-3 nädala möödudes.