Ratsuritäht

Ratsuritähel on kitsad ja pikad, teravatipulised lehed. Taim kasvatab osaliselt mulla peale jäävast sibulast õievarred, millel puhkevad kellukesekujulised suured õied. Õite värv varieerub sordist sõltuvalt punasest helepunase ja valgeni. Ratsuritäht on veidi mürgine.

Ratsuritähele meeldib valgusküllane kasvukoht. Kasvusubstraat peab olema vett hästi läbilaskev, selleks sobib liivakas Lillemuld või näiteks Kaktuse-ja sukulendimuld.

Kui ratsuritähte kasvatada sibulast ise, on müügil olevad sibulad tavaliselt selliselt ette valmistatud, et nad hakkavad jõuluks õitsema. Sibula istutamisel peaks pott olema küllalt kitsas. Pott täidetakse mullaga selliselt, et umbes pool sibulast jääb mullast välja. Muld surutakse sibula ümber tihedalt kinni ja kastetakse hoolikalt.

Ise istutatud ratsuritähe sibulat tuleks hoida valgusküllases kohas ja temperatuur võiks olla umbes 20-24°C. Kui nupud on nähtaval, vajab muld kastmist. Õitsemine algab sordist sõltuvalt 6-8 nädala möödumisel.

Ratsuritähe mulda tuleks hoida veidi niiskena. Liigne kastmine takistab juurdumist ja venitab õievart pikemaks.

Et takistada taimel seemnete moodustamiseks liigset energia kasutada, tuleks õievars kohe peale äraõitsemist maha lõigata. Suveperioodil võib taime viia õue poolvarjulisse kohta ja väetada kogu suvise kasvuperioodi. Suve lõpus väetamine lõpetatakse ning kastmine jääb järk-järgult vähemaks, kuni lehtede kolletumiseni. Seejärel katke taimesibul kinni ning pange taim jahedasse kohta. Uue õievarre ilmumisel ehk kui see on u 3cm pikk, tuleks hakata taime uuesti kastma. Kui õievars on veel mõned cm kasvanud tuleks ta võtta välja valguse kätte ning hakata regulaarselt kastma ja väetama.

Kui ratsuritähe vars hakkab venima või ümber kukkuma, tuleks see ära lõigata ja panna vaasi. Vaasis jätkub õitsemine sama kaua kui potis kasvades.