Roniv hortensia

Roniv hortensia on noorelt aeglasekasvuline, kuid kui kasvukoht sobib, võib ta kasvada kuni 10 m kõrguseks ja 2 m laiuseks. Ronitaime võib toetada noorena, aga vanemas eas ronib taim oma jõul ronijuurte abil mööda seina, puutüve, suuri kive ja kaljudel.

Valgetel, 20-30 cm läbimõõduga õisikutes on hortensiatele omaselt palju kahekojalisi õisi ning nende ümber mõned steriilsed kroonlehed. Ronival hortensial on dekoratiivne eesmärk ka sügisel kollases leherüüs. Kuivanud õisikud kaunistavad taime ka veel talvel. Ronitaim on mürgine, kuid väikese koguse söömine enamasti mürgistusnähte ei põhjusta.

Roniv hortensia on talvekindel Lõuna-Soomes, kasvutsoonides I-III. Hortensia võib karmidel talvedel külmuda, kuid enamasti annab tüvest uusi võrseid. Põhja pool võib ronivat hortensiat kasvatada pinnakattetaimena, siis katab seda talvel külma eest kaitsev lumevaip.

Hortensia eelistab kasvada poolvarjulises või varjulises, tuulte eest kaitstud kasvukohas. Taim vajab happelist, toitainerikast ja parasniisket kasvupinnast. Ronivale hortensiale sobiv muld on Erimuld Okaspuudele ja Rododele, mis on mõeldud happelise pinnase taimedele. Ronivale hortensiale kaevatakse piisava suurusega,  60×60 cm suurune istutusauk ja taimede vahekaugus istutamisel on 100 cm.

Roniv hortensia on haigusvaba ja kergesti hooldatav.

Esimesel kasvuperioodil kastetakse kord nädalas, 30 l korraga. Järgmistel aastatel on kastmist vaja vaid põuasel ja soojal suvel.

Kevadel väetatakse ronivat hortensiat Okaspuu- ja rododendroniväetisega, mis hoiab pinnase pH piisavalt madalal. Lupjamist roniv hortensia ei vaja.

Närtsinud õisikud võib soovi korral ära lõigata.