Soomuslehik

Sugukonnas Echeveria, mis kuulub sukulentide hulka, on enam kui 100 liiki. Soomuslehikud õitsevad juba varakevadel märtsis ja õied võivad olla kollased või punased, mõnel sordil ka valged. Müügil olevate soomuslehikute läbimõõt varieerub 5-30 cm. Taimed on laiuvad ja madalad.

Soomuslehikud sobivad toataimeks või mõnest potist koosnevaks grupiks. Erineva kujuga ja värvusega soomuslehikud on vähenõudlikud ja huvitavad toataimed. Soomuslehikud sobivad madalatesse ja lamedatesse anumatesse ning välishaljastusse koos dekoratiivkividega. Päikeselistel terrassidel ja rõdudel dekoratiivkividega kaetud soomuslehikute istutused tulevad toime vähese hooldusega ja säilitavad oma ilu kogu suve. Sügisesel ajal loovad mõningast jahedust taluva soomuslehiku punase- ja hallikirjude lehtedega sordid kauni kontrasti nt kanarbikkude, padipõõsaste ja ronitatardega. Enne külmade saabumist tuleb soomuslehikud viia siseruumidesse.

Soomuslehikute sobiv kasvukoht on valgusküllastel lõunapoolsetel akendel. Suvel kasvavad soomuslehikud meelsasti õues päikese käes ja talvel on parim jahe ja valgusküllane kasvukoht. Talvel võib temperatuur langeda ka alla 10 kraadi. Sobiv muld on Kaktuse- ja Sukulendimuld. Taime juured on väikesed ja õhuke mullakiht on piisav.

Soomuslehik tuleb toime vähese kastmisega. Kastmisvett ei tohi kunagi kallata lehekodariku peale, sest taim võib siis kergesti mädanema minna. Kasta võib potialuse või ümbrispoti kaudu. Üleliigne kastmine kahjustab soomuslehiku juurestikku.

Kastmisvette segatakse kasvuperioodil umbes igal neljandal kastmiskorral Lillede Toitesegu või Mahedat Vedelväetist.

Talvel tuleb kastmist veelgi vähendada. Soomuslehikud kasvavad kõige paremini suhteliselt väikeses potis. Kui pott väikeseks jääb, istutatakse soomuslehikud kevadel ümber Kaktuse- ja Sukulendimulda.