Suur mungalill

Suur mungalill kasvab u 200-300 cm pika ronitaimena. Madalakasvulised (20-30 cm) Nanum -sordirühma taimed on põõsasmungalilled, mis sobivad lillegruppide ääretaimedeks, pottidesse ja amplitesse. Olemas on ka valgekirjute lehtedega sorte. Traditsiooniliste kollase-oranžikirjute sortide kõrval on mungalilledel ka mitmeid teisi värvivariante, näiteks virsiku- ja aprikoositoonid, valged, kreemikad, kirsipunased ja tumedad sametipunased sordid.

Suur mungalill sobib ronima tugedel või pinnakattetaimeks. Põõsasmungalill sobib amplisse, potti ääretaimeks, pinnakattetaimeks.

Päikseline või poolvarjuline kasvukoht on suurele ja põõsasmungalillele parim, kuid taimed tulevad toime ka kuuma päikese käes või varjulises kohas. Potti istutamisel kasutatakse Kekkilä Suvelillemulda, peenras on kasulik parandada kasvupinnast Kekkilä Aiamullaga. Mungalilled istutatakse 30 cm vahedega.

Suuri ja põõsasmungalilli kastetakse vajaduse korral ja väetatakse regulaarselt lahja Kekkilä Kastmisväetise lahusega. Liiga tugevasti väetamist tuleb vältida, sest siis kasvatavad kressid rohkesti lehti, kuid õisi tuleb vähe.

Närtsinud õite ja seemnekuparde eemaldamine edendab rohket ja pikaajalist õitsemist.

Suur mungalill on kevadel külmaõrn ning taimed võib välja istutada alles pärast öökülmaohu möödumist ja katta kattelooriga.

Suur mungalill külvatakse mais otse kasvukohale. Mungalilledel on kasu lühikesest ettekasvatamisest ja siis õitsevad taimed varem. Seemneid leotatakse üle öö ja külvatakse Kekkilä Külvi- ja Pikeerimismulda. Eelkasvatamine kestab umbes 6 nädalat.

Suure ja põõsasmungalille lehti, nuppe ja õisi kasutatakse salatikaunistusena ja maitsestamiseks pipra asemel.