Suureõieline kellukas ehk kurekatel

Kurekatel sobib vanaaegsete aedade püsikupeenardesse, niitudele ja looduslikesse aedadesse. Kurekatel on vastupidav, tänuväärne ja vähenõudlik püsik.

Püstja kasvuga kurekatlal on väikesed ja süstjad tumerohelised lehed. Need moodustavad 20-40 cm kõrguse lehekodariku, kust tõusevad 60-80 cm kõrgused harudeta, lehtedega õievarred. Lillakassinised (sordil Álba’valged) laia kujuga rippuvad õied kasvavad tavaliselt hõredate kobaratena. Taim moodustab lühikesi võsusid ja levib aeglaselt.

Kurekatlale meeldib päikeseline ja poolvarjuline kasvukoht. Tänu tugevale juurestikule kasvab taim hästi peaaegu kõigil kasvusubstraatidel, ka savises pinnases. Kõige paremini kasvab ta kobedas, vett läbilaskvas ja lubjakas Erimullas Püsikutele ja roosidele või Aiamullas. Istutusvahe on 30 cm.

Kevadel lisatakse kurekatla kasvusubstraadile Aialupja ja väetatakse Kevadväetisega.

Kurekatel paljuneb seemnetega. Kui ei soovita, et taim end külvaks, lõigatakse õievarred pärast õitsemist maha. Kui taim tugevalt tagasi lõigata, on võimalik ka teistkordne õitsemine.

Kurekatelt võib paljundada seemnetega või puhma jaotamisega. Iga mõne aasta tagant puhmast jagades on võimalik taime noorendada, siis on ka õitsemine rikkalikum ja pikaaegsem.

Hea lõikelill.