Suvikõrvits

Suvikõrvits on lopsaka kasvuga köögivili ja vajab palju kasvuruumi. Kogu taim kasvab suurte lehtedega 1-1,5 m kõrgeks ja niisama laiaks. Kasvukohaks sobib kõige paremini köögiviljaaed või istutuslava, näiteks kasvatuskast või kompost. Rõdul võib kasvatada suvikõrvitsa potis kasvatamiseks aretatud väikesekasvulisi ja isetolmeldavaid sorte.

Suvikõrvits vajab sooja ja tuulte eest kaitstud kasvukohta. Koht võiks olla valgusküllane ja päikeseline, kuid pidev päikesepaiste võib suure veevajadusega taime liigselt kurnata. Suvikõrvits vajab rohkesti vett ja toitaineid, seetõttu peab kasvupinnas oleme toitainerikas ja hästi niiskust hoidev, kuid samas õhurikas. Sobiv muld on Aiamuld või Mahe Aiamuld, suurtes pottides kasvatamisel võib kasutada Suvelillemulda. Taimede vahekaugus istutamisel on 1 m. Tolmlemise tagamiseks tuleks vähemalt kaks taime istutada lähestikku või valida isetolmlevad sordid.

Suvikõrvitsa ettekasvatatud istikud võib osta aiandusärist või kasvatada ise seemnetest.

Seemned külvatakse mai alguses Külvimulda või Kasvuturbasse. Kasvupinnas hoitakse ühtlaselt niiske kogu ettekasvatamise aja. Taimed istutakse kasvukohta, kui öökülmaoht on möödas. Taimed on külmaõrnad ning kaetakse kattelooriga, kui temperatuur langeb alla +10 kraadi.

Suvikõrvitsale on kõige olulisem korralik kastmine. Kastmise käigus võib suvikõrvitsat ka väetada Kastmisväetisega või Mahe Aiamaaväetisega. Kasvupinnasele võib juuni lõpus lisada ka Kanasõnniku graanuleid.

Saagikoristust võib alustada siis, kui esimesed suvikõrvitsad on 15 sentimeetri pikkused. Kõige maitsvamad on enamiku sortide viljad umbes 20 cm pikkustena.

Suvikõrvitsa õitest saab valmistada täidisega ja friteeritud ning küpsetatud suviseid toite.