Till

Till on üheaastane, Aasiast pärit sarikaliste sugukonda kuuluv rohttaim, mis kasvab looduslikult Vahemere ümbruses. Till kasvab olenevalt sordist 20-100 cm kõrguseks. Tillist võib tarvitada toiduks nii lehti, õisi kui ka seemneid. Tilli kasutatakse maitsetaimena värskelt, kuivatatult ja külmutatult. Till sobib eriti hästi kala maitsestamiseks, vähkide ning keedetud kartuliga. Õisikuid ja seemneid kasutatakse erinevate hoidiste maitseainena.

Till vajab kiiresti soojenevat kasvupinnast, kus on paks mullakiht, pehme, niiske ja rohkesti toitaineid sisaldava kasvupinnasega. Üleliigne lämmastikväetis vähendab tilli aroomi. Otsest päikesevalgust till ei talu ning muutub päikese käes kollaseks. Kuiv ja kuum kiirendab õite puhkemist ning selle tulemusel jääb lehesaak väikeseks. Savikatel muldadel võib seemnete idanemine olla ebaühtlane. Till külvatakse Aiamullast, Maheväetisest Köögiviljadele ja Aialubjaga parandatud kasvupinnasesse.

Tilli võib kasvatada nii avamaal kui ka potis. Enamasti kasvatatakse till seemnest, külvates seemned otse avamaale, kuid aiandist saab ka väikesi istikuid ning siis saab saaki varem koristada.

Tilli seemned külvatakse varakevadel 1-2 cm sügavusele soojale ja tuule eest varjatud kasvukohta. Kõige madalam idanemistemperatuur on 5 kraadi. Idanemisaeg on 14-21 päeva. Korduskülvi võib teha iga paari nädala tagant kolm-neli korda kuni juulikuuni.

Põuasel perioodil on tähtis tilli kasta. Maapinna katmine aitab pinnases vajalikku niiskust hoida. Taimi väetatakse kastmisveega antava Kastmisväetisega, kui taimed on 15 cm pikkused. Lehttilli istikuid võib koos juurtega korjata juba kuu aega pärast külvi. Sellega saab ka liiga tihedalt kasvavad taimed harvendatud. Lehttill on koristusvalmis 40-55 päeva pärast külvi.

Õistilli harvendatakse 15-20 cm vahekauguseni. Õisikud on valmis koristamiseks 70-80 päeva pärast külvi.

Tilli saab säilitada ka kuivatades või külmutades.

Tilli võib säilitada kuivatamise või külmutamise teel.