Ürdid ja köögiviljad
Tšillipipar
Capsicum annuum Chili-rühm
Tšillipipar on kapsaitsiinirikas paprika liik. Tšillipiprad on terava maitsega köögiviljad. Tšillipipra sorte on arvukalt ning need varieeruvad oma värvi, kuju ja vürtsikuse poolest mahedast teravani.
Kastmine:
Keskmine
Valgus:
Päikseline
Kõrgus:
30-100 cm
Värvid:
Laimiroheline Tumelillad lehed Punane Rohelised lehed
Õitsemine:
Kesksuvi
Tšillipipart võib kasvuperioodil kasvatada kasvuhoones, klaasitud rõdul, soojas kohas avamaal ning siseruumis aastaringselt, kui taim saab talvel lisavalgust. Tšillipipraid kasvatades (kas seemnetest või ettekasvatatud taimedest) tasub alati järele uurida, kui teravamaitselise sordiga on tegemist. Kapsaitsiini sisaldust mõõdetakse Scoville skaalal (SHU, Scoville Heat Units). Mida suurem number, seda teravam maitse. Kaubanduslikult kasutatakse skaalat 0–10, kus paprika väärtuseks on 0.
Tšilli sorte on paprikastki rohkem. Seemne- ja taimevalikutes pakutakse nii ümmargusi kui pikliku kujuga paprika sorte. Värvivalik ulatub punastest ja kollastest violetsete ja valgeteni. Sordist ja kasvatusviisist sõltuvalt on taime kõrgus 30-100 cm.
Nagu paprika vajavad ka tšillipaprikad sooja, valgusküllast ja tuule eest kaitstud kohta. Mullaks sobib kasvuhoones ja avamaal toitainerikas Aiamuld, potis kasvatades võib kasutada Erimulda Suvelilledele või Lillemulda. Istutuskaugus on sordist ja kasvatusviisist sõltuvalt 20-50 cm.
Taimi hakatakse kasvatama jaanuaris-märtsis. Seemned idanevad temperatuuril + 22–25 kraadi. Seemnete külvamiseks sobib Külvimuld ja taimede kasvades pikeeritakse need Istikumulda liitristesse pottidesse. Istikuid väetatakse nõrga Kastmisväetise lahusega.
Tšillipiprad istutatakse välja või kasvuhoonesse, kui maapind on soojenenud vähemalt +15 kraadini. Istikuid toestatakse nööride või tugikeppidega. Esimene õis eemaldatakse, et harunemine kiireneks ja kogusaak suureneks. Tekkinud võrsetest jäetakse alles kolm tugevamat võrset, mis toestatakse. Võrsete latvu tuleb kontrollida lehetäide pärast. Neid tõrjutakse veega pritsides ja vajadusel tavalisi tõrjevahendeid kasutades.
Tšillipipart kastetakse korrapäraselt ja väetatakse regulaarselt iga paari nädala tagant Kastmisväetisega või Maheda vedelväetisega. Parim kasvatustemperatuur on 21–30 kraadi.
Viljad eemaldatakse lõigates. Neid võib korjata veidi toorelt, et uued viljad areneksid kiiremini. Rohelised viljad küpsevad toatemperatuuril.
Tšillipipart võib säilitada vilju kuivatades.