Varajane pojeng

Varajasel pojengil on arvukalt aretatud sorte. Aedpojeng kasvab põõsana 50-80 cm kõrguseks. Risoom on paks, muguljas. Varred on püstised ja jämedad. Suured õied kasvavad ladvas üksikult. Lehed on rohelised, kolmeharulised ja suured. Läikiv lehestik on ilus kogu kasvuperioodi.

Juunis avanevad õied võivad olla tihedalt mitmekihilised või lihtsad. Õied on suured, erinevat värvi, näiteks punased, valged, roosad või kirjud. Aedpojeng on talvekindel ja pikaealine ilutaim. Tumepunane sort “Rubra plena”, roosa “Rosea plena” ja valge “Alba plena” on vanad vastupidavad sordid. Taim on mürgine, väikese koguse söömine tavaliselt sümptomeid ei põhjusta.

Varajane pojeng õitseb päikese käes või poolvarjus avatud kasvukohas, kuid mitte liiga kuumas ja kuivas kohas. Maapinnal peaks olema poole meetri paksune toitainerikas ja lubjatud muld. Maapind peab olema hästi kuivendatud, kuna pojeng ei kannata talvist niiskust. Juurepall istutatakse mullapinna lähedale. Kui risoom on liiga sügav, on õitsemine nõrk ja võrsete alused võivad mädaneda. Sobiv muld on Erimuld Püsikutele ja Roosidele. Istutuskaugus on 50 cm.

Kevadel lubjatakse varajasi pojenge Aialubjaga ja väetatakse Kevadväetis PLUS+ väetisega. Risoomi peal peaks alati olema 2-3 cm mulda, seega on vaja mulda kevadel lisada. Selleks võib kasutada aiatöödeks sobivat Aiamulda või Erimulda Püsikutele ja Roosidele. 

Suured ja rasked õied vajuvad vihma käes kergesti ja vajavad toestamist.

Pojenge paljundatakse jagamise teel kas varakevadel või pärast õitsemist hilissuvel. Ümberistutamine on vajalik ainult iga 15–20 aasta tagant. Pärast jagamist ja ümberistutamist võivad pojengid õitsemisel pausi teha. Aedpojenge saab kasvatada ka seemnetest, mis vajavad nii kuum- kui külmtöötlust.